Õppeprogramm tutvustab lastele taimede mitmekesisust ning õpetab taimi ja nende osi tähelepanelikult vaatlema, võrdlema ja talletama. Programmi käigus vaadeldakse erinevaid taimi ja lehti, õpitakse märkama nende kuju, suurust, värvi ja muid tunnuseid ning saadakse teada, kuidas taimi herbaariumi jaoks koguda, kuivatada ja säilitada. Praktilise tegevuse kaudu koostavad lapsed lihtsa herbaariumi ning õpivad loodust tähelepanelikult jälgima ja taimi hoidvalt koguma.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seos õppekavaga
Õppeprogramm toetab alusharidusseaduse eesmärki toetada kuni seitsmeaastaste laste arengut ja alushariduse omandamist. Alushariduse riiklik õppekava sätestab, et riiklikus õppekavas määratakse kindlaks õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted ning valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted ja eeldatavad arengutulemused. Programm aitab lapsel õppida vaatlemise, võrdlemise, praktilise tegutsemise, küsimuste esitamise ja lihtsate järelduste tegemise kaudu.
Valdkondade lõiming
Lõimitud õppe- ja kasvatustegevused
Alushariduse riiklik õppekava § 16 lg 1 – õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse erinevaid valdkondi.
§ 16 lg 2 – valdkondadeks on mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, kunst, muusika ja liikumine.
Seos õppeprogrammiga: herbaariumi tegemise programm on üles ehitatud lõimitud tegevusena, kus lapsed vaatlevad, võrdlevad, kirjeldavad, rühmitavad, koguvad ja talletavad taimi.
Mina ja keskkond
Alushariduse riiklik õppekava § 17 lg 1 p 1 – toetada last iseenda ja ümbritseva keskkonna tundma õppimisel ja mõistmisel.
§ 17 lg 1 p 2 – suunata last ümbritsevat keskkonda mängu ja igapäevatoimingute kaudu märkama, uurima ja kogema.
§ 17 lg 1 p 3 – suunata last küsimusi esitama, probleeme püstitama, teemakohaselt arutlema, vastuseid leidma ning märgatust ja kogetust järeldusi tegema.
§ 17 lg 1 p 4 – suunata last keskkonda hoidvalt ja turvaliselt käituma ning materjale ja vahendeid säästlikult kasutama.
Seos õppeprogrammiga: laps uurib taimi ja lehti, õpib märkama looduse mitmekesisust ning tegutseb taimi kogudes ja kasutades loodust hoidvalt.
Keel ja kõne
Alushariduse riiklik õppekava § 18 lg 1 p 1 – luua lapsele võimalused keelt kuulata ja aktiivselt kasutada õppe- ja kasvatustegevustes ja igapäevatoimingutes.
§ 18 lg 1 p 3 – pöörata tähelepanu erinevate meelte kaasamisele ja näitlikustamisele.
§ 18 lg 1 p 4 – suunata last õpitut kordama erinevates kontekstides, olukordades ja suhtlussituatsioonides.
§ 18 lg 1 p 5 – õpetada last suhtlemisel keele- ja kõnevahendeid kasutama.
Seos õppeprogrammiga: laps kirjeldab taimede ja lehtede tunnuseid, kuulab juhiseid, nimetab värve ja kujusid ning räägib oma töö käigust.
Matemaatika
Alushariduse riiklik õppekava § 19 lg 1 p 1 – suunata last matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes märkama, ümbritsevat keskkonda matemaatiliselt kirjeldama, esemeid järjestama, rühmitama ja loendama ning nähtuste ja esemete maailma korrastama ja kujundama.
§ 19 lg 1 p 4 – toetada lapse üldistamisoskuse kujunemist ja erinevate mõistete omandamist läbi objektide sarnaste ning erinevate tunnuste ja omaduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise ja sõnastamise.
Seos õppeprogrammiga: laps võrdleb taimi ja lehti suuruse, kuju ja värvi järgi, rühmitab neid tunnuste alusel ning kasutab mõisteid nagu suurem, väiksem, pikem ja lühem.
Kunst
Alushariduse riiklik õppekava § 20 lg 1 p 1 – luua lapsele võimalused kogeda elamusi, tunda rõõmu ja rahulolu ning väljendada end visuaalselt.
§ 20 lg 1 p 2 – toetada lapse loovat eneseväljendust, katsetamist ja lahenduste leidmist.
§ 20 lg 1 p 3 – luua lapsele võimalused erinevate materjalidega tutvumiseks, nende tunnetamiseks ning omaduste tundma õppimiseks ja kasutamiseks.
Seos õppeprogrammiga: laps paigutab ja kinnitab taimi herbaariumilehele, kujundab oma töö ning kasutab looduslikke materjale loovas tegevuses.
Liikumine
Alushariduse riiklik õppekava § 22 lg 1 p 1 – luua lapsele tingimused ja võimaldada aktiivset tegutsemist üksi ja rühmas.
§ 22 lg 1 p 3 – suunata lapse üld- ja peenmotoorika, põhiliikumiste ja kehaliste võimete arengut läbi erinevate liikumistegevuste.
§ 22 lg 1 p 4 – suunata last igapäevastes käelistes tegevustes ja harjutuste sooritamisel kasutama mõlemat kätt, täpsust nõudvas tegevuses domineerivat kätt.
Seos õppeprogrammiga: laps kogub, hoiab, asetab ja kinnitab taimi ning osaleb tegevustes, mis toetavad peenmotoorikat ja käe-silma koostööd.
Õpitulemused:
• märkab ja kirjeldab erinevaid taimi või lehti;
• teab, et taimi saab kuivatada ja herbaariumis säilitada;
• võrdleb taimi või lehti lihtsamate tunnuste järgi;
• koostab juhendamisel lihtsa herbaariumilehe;
• mõistab, et taimi tuleb looduses koguda hoolivalt ja säästlikult.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid
Vaatlus, arutelu, näitlikustamine, praktiline tegevus, mänguline õppimine, refleksioon.
Vahendid
Erinevad lehed ja taimed, kuivatatud taimed või lehed, paber herbaariumilehtede jaoks, raskused või taimede kuivatamise vahendid, liim või kinnitamisvahendid, sildid, luubid, tööalused, pliiatsid.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Grupi suurus 15-20 in
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.655468750515, 26.603565216064
Programmi läbiviija:
Eva-Kadri Rossner, Luua Metsanduskooli maastikuehituseõppe kutseõpetaja
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
1. Sissejuhatus ja teemaga tutvumine (15 min)
Lastega arutletakse, mis on herbaarium ja miks taimi kogutakse ning talletatakse. Vaadeldakse näidiseid või pilte ning räägitakse, et herbaarium aitab taimi paremini tundma õppida ja hiljem uuesti uurida. Teema seotakse laste varasemate kogemustega looduses käimisest.
2. Taimede ja lehtede vaatlemine (15 min)
Lapsed vaatlevad erinevaid taimi, lehti või õisi ning võrdlevad nende kuju, suurust, värvi ja pinda. Arutletakse, mille poolest taimed on sarnased ja mille poolest erinevad. Võimalusel kasutatakse luupe, et taimi lähemalt uurida.
3. Töövahendite ja materjalidega tutvumine (10 min)
Tutvutakse herbaariumi tegemiseks vajalike vahenditega: paber, raskus, alused, sildid, liim või kinnitamisvahendid. Räägitakse, kuidas taimi ettevaatlikult käsitseda ja miks tuleb looduses taimi koguda hoolivalt ja säästlikult.
4. Herbaariumi tegemise näitlikustamine (10 min)
Juhendaja näitab ette, kuidas taim või leht asetatakse sirgelt paberile, kuidas see kuivatamiseks vahele pannakse ning kuidas hiljem kuivanud taim lehele kinnitatakse. Lastele selgitatakse lihtsas keeles, et herbaariumis peab taim jääma nähtav ja terve.
5. Taimede kogumine või valimine ja herbaariumi koostamine (20 min)
Lapsed valivad juhendamisel sobivad lehed või taimed ning asetavad need herbaariumi tegemiseks paberile. Kui kasutatakse juba kuivatatud materjali, kinnitavad lapsed taimed herbaariumilehele. Lisatakse lihtne märgistus või taime nimi juhendaja abiga.
6. Herbaariumi kaunistamine ja korrastamine (10 min)
Lapsed kujundavad oma herbaariumilehte, korrastavad taimede paigutust ning lisavad soovi korral lihtsaid joonistusi või märgistusi. Räägitakse, miks on oluline hoida herbaarium puhas ja korras.
7. Kokkuvõte ja refleksioon (10 min)
Lapsed vaatavad üle oma tehtud töö, kirjeldavad valitud taimi või lehti ning räägivad, mida nad uut õppisid. Koos meenutatakse, kuidas taimi tuleb looduses koguda ja miks on taimede tähelepanelik uurimine tähtis.