Õppeprogramm „Rännak keskaega Padise kloostris. Vahast metallini“ seob keskaja eluolu uurimise looduse vahetu vaatlemise ja säästliku materjalikasutusega. Õpilased uurivad, kuidas sõltub inimese igapäevaelu loodusvaradest ning kuidas esemete valmistamine, kasutamine ja kõrvaldamine mõjutavad looduskeskkonda. Padise kloostrit käsitletakse ühtaegu kultuuripärandi ja tänapäevase elukeskkonnana.
Programmi eesmärk on aidata õpilasel märgata elusa ja eluta looduse seoseid, seostada materjalide omadusi nende päritolu ja kasutusviisidega ning teha põhjendatud keskkonnahoidlikke valikuid. Ajaloolised näited annavad võrdlusvõimaluse, kuid mineviku eluviisi ei esitata automaatselt tänapäevasest säästlikumana.
Programm koosneb juhendatud õppekäigust kloostri varemetes ning praktilisest töötoast külastuskeskuses. Õppekäigul tutvutakse kloostri ajaloo ja tsistertslaste eluoluga, vaadeldakse paekivi ehitusmaterjalina ning arutletakse vee ja teiste loodusvarade tähtsuse üle. Lihtsa ajatelje abil paigutatakse keskaeg ja kloostri ajaloo näited mineviku ning tänapäeva suhtesse.
Kuni viieliikmelistes rühmades otsitakse kloostri plaani abil juhendaja paigutatud materjalinäidiseid. Uuritakse nahka, klaasi, keraamikat, luud, metalli, kivi, villa ja tekstiili. Iga rühm võrdleb vähemalt kahe materjali omadusi, selgitab juhendaja toel nende looduslikku lähteainet ja kasutusotstarvet ning pakub võimaluse eseme kasutusiga pikendada.
Töötoas käsitletakse metalli näitel maavarade kasutamist, töötlemiseks vajalikku energiat ning esemete kestvust, parandamist ja ringlussevõttu. Õppevideo tutvustab kaotatud vaha meetodit. Õpilane kavandab ja valmistab mesilasvahast ripatsi, võtmehoidja või ehte mudeli, kasutab töövahendeid ohutult ning kogub vahajäägid uuesti kasutamiseks.
Programmi lõpus tutvustavad õpilased oma tööd, selgitavad materjalivalikut ning nimetavad ühe looduse hoidmist toetava igapäevase valiku. Juhendaja kontrollib õpitulemuste saavutamist rühmade selgituste, vaatlustähelepanekute, tööprotsessi ja lõpuvastuste põhjal ning annab toetavat tagasisidet.
Programmi kestus on 120 minutit.
Kohapeal valmib vahamudel, mitte metallese. Mudeli hilisem metallivalu toimub ehtekunstniku juures eelnevalt kokku lepitud tingimustel. Valmis tooted saavad õpilased kätte umbes kaks nädalat pärast külastust.
Erivajadustega õpilaste osalemine, liikumisteekond ja tööülesannete kohandamine lepitakse õpetajaga enne külastust kokku.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Põhikooli riiklik õppekava
1. Ainevaldkond: tehnoloogia (Lisa 7).
1.1 Valdkonnapädevus
3) kasutab materjale ja töövahendeid säästlikult ning järgib tegevuses kestliku arengu ja rohepöörde põhimõtteid;
Programmi seosed: Rühmatöös seostatakse materjali omadused ja päritolu eseme kasutusotstarbega. Õppevideo tutvustab kaotatud vaha meetodit, kuid praktilises töös valmib mesilasvahast mudel, mitte metallese. Õpilane kavandab töö, valib vajaliku vahakoguse, kasutab töövahendeid ohutult ning kogub kasutuskõlblikud jäägid uuesti kasutamiseks. Lõpuarutelus põhjendab ta, kuidas töö kavandamine ja eseme kasutusiga mõjutavad loodusvarade kulu. Valdkonnapädevuse kujunemist toetatakse II kooliastmele jõukohaste tegevustega; ühe programmiga ei eeldata kogu pädevuse saavutamist.
2. Ainevaldkond: sotsiaalained – ajalugu (Lisa 6)
2.2.3 II kooliastme õpitulemused (ajalugu)
5) teab, et ajaloo periodiseerimine on kokkuleppeline, nimetab ajalooperioode ja sündmusi, mis on aluseks ajaloo periodiseerimisele, põhjendab oma valikut;
6) paigutab ajateljele isikliku elu sündmusi, ajaloosündmusi ja -perioode, kasutades õigesti ajaühikuid; lahendab ajatelje abil ülesandeid;
19) toob näiteid ajaloomälestistest ja selgitab, miks need on kultuuriloos olulised
21) toob näiteid inimtegevuse ja looduskeskkonna vastastikusest mõjust minevikus.
Programmi seosed: Juhendatud õppekäigul paigutavad õpilased keskaja ja kloostri ajaloo näited lihtsale ajateljele ning arutlevad perioodide kokkuleppeliste piiride üle. Kloostrit vaadeldakse esemelise ajalooallika ja ajaloomälestisena ning põhjendatakse selle hoidmise vajadust. Paekivi, vee ning käsitöötoorme näitel arutletakse loodusvarade mõju üle kloostri eluolule ja inimese tegevuse mõju üle keskkonnale. Keskaja näited rikastavad II kooliastme ajaloo algõpetust.
3. Ainevaldkond: loodusained – loodusõpetus (Lisa 4)
2.1.3 II kooliastme õpitulemused (loodusõpetus)
23) võrdleb igapäevaelus kasutatavate materjalide omadusi ning seostab need kasutusaladega
Programmi seosed: Õpilased võrdlevad rühmatöös vähemalt kahe materjali omadusi ja põhjendavad nende sobivust keskaja ning tänapäeva esemete valmistamiseks. Vaha vormitavust võrreldakse töötoas metallnäidisega. Materjalide teekond seostatakse taimse ja loomse toorme ning maavarade kasutamisega.
Tegevused toetavad ka II kooliastme teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemist: loodus- ja tehisobjektide vaatlemist ning kirjeldamist ja inimtegevuse ning keskkonna seoste mõistmist.
Läbiv teema: „Keskkond ja jätkusuutlik areng“
Programmi seosed: Loodusvaatlus, materjalide teekonna rühmatöö ja vahamudeli valmistamine moodustavad ühtse terviku. Õpilane seostab inimese vajadused loodusvarade kasutamisega, arutleb materjalide hankimise ja töötlemise mõju üle elupaikadele ning rakendab töötoas säästliku tegutsemise võtteid. Lõpurefleksioonis põhjendab ta ühe isikliku valiku mõju looduskeskkonnale.
Programmi seosed keskkonnateadlikkuse ja säästva arengu teemadega
Looduskeskkond: materjalide päritolu, taastuvad ja taastumatud loodusvarad ning varemete kui elupaikade hoidmine.
Kultuuriline ja sotsiaalne keskkond: kloostri pärand ja käsitööoskused, mineviku ning tänapäeva vajaduste võrdlemine, ülesannete õiglane jagamine ja kaaslastega arvestamine.
Majanduslik keskkond: eseme otstarbe, materjalikulu, vastupidavuse ja parandatavuse seosed; arutletakse, miks odav või looduslik materjal ei tähenda iseenesest väikest keskkonnamõju.
Õpilased harjutavad vastutustundlikke valikuid: enne töötlemist kavandatakse ese, vaha võetakse vajaduse järgi, jäägid kogutakse uuesti kasutamiseks ning töövahendeid hoitakse. Parandamist, korduskasutust ja metalli ringlussevõttu käsitletakse erinevate viisidena pikendada materjalide kasutust. Looduse ja pärandi hoidmine seotakse konkreetsete külastaja käitumisreeglitega.
Lõiming teiste õppeainetega: ajalugu – ajatelg, kloostri eluolu ja kultuuripärand; loodusõpetus – materjalide omadused, lähteained, elutingimused ja inimese keskkonnamõju; tehnoloogiaõpetus ja käsitöö – kavandamine, vaha töötlemine ja tööohutus; kunst – loodusvormidest lähtuv kujundamine; eesti keel – juhiste ja õppevideo mõistmine, vaatlustähelepanekute kirjeldamine, arutelu ning oma töö tutvustamine.
Õpitulemused:
mõistavad kaotatud vaha meetodi põhimõtet ning oskavad valmistada mesilasvahast metalleseme mudelit, kasutades töövahendeid ohutult;
oskavad kirjeldada materjalide omaduste ja esemete otstarbe seoseid ning tuua näiteid materjalide säästliku kasutamise võimalustest;
mõistavad inimese sõltuvust loodusvaradest ja materjalide kasutamise keskkonnamõju;
väärtustavad ajaloolist kultuuripärandit, käsitööoskusi, kestvaid esemeid ning säästvat ja vastutustundlikku eluviisi.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Programmis läbiviidavad praktilised tegevused ja valitud aktiivõppemeetodid on eakohased.
Meetodid: ekskursioon, vaatlused, rühmatöö, praktiline tegevus, arutelu.
Kasutatavad vahendid:
- Ekskursioon kloostris: näituse stendid, kloostri plaan, pliiats, mänguks vajalikud peidetavad “aarded” (kotikestesse pandud materjalid: nahk, klaas, keraamika, luu, metall, kivi, vill, tekstiil);
- Praktiline töötuba:
- mesilasvahast mudeli valmistamine - mesilasvaha, erinevad voolimistarvikud, metallist nõel ja küünal vahadetailide kokkujootmiseks (sulatamiseks), plastikust kott eseme transpordiks.
Vahendid on nii individuaalseks kasutamiseks kui rühmatööks
Juhis õpetajale:
- Enne programmi
- Tutvustage õpilastele külastuskohta, programmi eesmärke, loodusvaatlust ja vahamudeli valmistamist. Meenutage materjalide omadusi ja päritolu ning arutage, kuidas saab loodust ja ajaloomälestisi hoida. Varasemaid põhjalikke teadmisi keskajast ei nõuta.
- Teavitage juhendajat aegsasti klassi eelteadmistest, osalejate arvust ning õppimise, liikumise, nägemise, kuulmise või sensoorse koormusega seotud vajadustest. Leppige kokku sobiv teekond, õpetaja või tugiisiku abi ja tööülesannete kohandused; teatage ka võimalikust tundlikkusest mesilasvaha suhtes.
- Varemed on välistingimustes. Soovituslik on kanda ilmale vastavaid riideid ja ebatasasel pinnal liikumiseks sobivaid jalanõusid ning võtta kaasa joogivesi. Õppevahendid annab juhendaja. Kaasa võetud toidu söömine, pikem paus ja muud erisoovid leppige eelnevalt kokku.
- Liikumispuudega õpilastel on võimalik kasutada kloostri ja külastuskeskuse invatõstukit; külastuskeskusesse pääseb kaldtee kaudu. Kõik varemete osad ei pruugi olla ligipääsetavad. Teekonna tegelik sobivus kontrollitakse juhendajaga enne külastust.
- Programmi ajal
- Osalege õppimise toetajana: aidake jagada rühmaülesandeid, toetage erivajadustega õpilasi ning julgustage tähelepanekuid ja küsimusi sõnastama, andmata vastuseid õpilase eest.
- Toetage juhendajat kokkulepitud liikumisala, loodushoidlike reeglite ja tööohutuse järgimisel. Õpilased ei liigu varemetes järelevalveta ega kasuta lahtist leeki või kuumutatud vahendeid.
- Pärast programmi
- Andke juhendajale suuline tagasiside ja võimalusel kirjalik tagasiside keskkonnahariduse portaalis: tegevuste eakohasus, eesmärkide saavutamine, osalemisvõimalused ning parandamist vajavad kohad.
- Järgmisel koolipäeval meenutage töölehtede ja mudelite abil õpitut. Paluge õpilastel kirjeldada ühe materjali teekonda loodusest esemeni ning valida üks teostatav materjali säästmise või elupaikade hoidmise tegevus. Arutage hiljem, kuidas kokkulepitud valikut rakendati.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
- Õppekeskkond ja kohandamine: vahetu õppekäik võimaldab siduda paekivist ajaloomälestise, materjalide kasutusnäited ja tänapäevase elupaiga üheks tervikuks. Liigutakse juhendaja määratud alal. Ebatasane pind, trepid, hämarad kohad ning libedus võivad teekonda piirata. Välistingimuste tõttu tuleb riietuda ilmale vastavalt.
- Programm on eelkokkuleppel kohandatav erivajadustega õpilastele. Võimalikud kohandused on lühem ligipääsetav teekond, suulised ja lihtsustatud tööjuhised, paarilise abi ning jõukohasem vahamudeli kavand. Täpsed võimalused ja täiskasvanu abi vajadus kinnitatakse enne külastust, arvestades varemete ligipääsupiiranguid.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.227345523437, 24.142132147144
Programmi läbiviija:
Kadi Trepp (loodusteaduste bakalaureusekraad). Juhendanud keskuse haridusprogramme 5 aastat.
Piia Kärssin (ajaloo bakalaureusekraad võrdsustatud magistrikraadiga), 3. aastane õpetajakogemus põhikooliõpetajana, erinevaid töötubasid läbi viinud alates 2017. aastast.
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
SISSEJUHATUS – 10 minutit
Külastuskeskuse ees tutvustatakse eesmärke, tegevusi ja töökorraldust. Õpilased meenutavad, millised nende kasutatavad esemed pärinevad loodusest ja mida nad kloostrist juba teavad. Lepitakse kokku ohutu liikumise ja looduse hoidmise reeglid: liigutakse kokkulepitud alal, müüridele ei ronita, taimi ja müüridel kasvavat elustikku ei eemaldata, loomi ei häirita ning jäätmeid maha ei jäeta.
TEGEVUSTE KÄIK
Juhendatud õppekäik: klooster ja loodusvarad – 15 minutit
Giid tutvustab Padise kloostri tekkelugu, tsistertslaste eluolu ja kloostri rolli keskaegses ühiskonnas. Koos paigutatakse keskaeg ning giidi valitud kloostri ajaloo näited lihtsale ajateljele ja võrreldakse nende kaugust tänapäevast. Arutletakse, miks ja kuidas ajalugu perioodideks jaotatakse ning miks kloostrit ajaloomälestisena hoitakse.
Paekivimüüre vaadeldes eristatakse looduslikku materjali ja inimese valmistatud ehitist. Arutletakse vee, paekivi, puidu ning taimse ja loomse toorme tähtsuse üle kloostri igapäevaelus. Juhendaja seob ajaloolised näited küsimusega, kuidas loodusvarade kasutamine muudab elukeskkonda. Õpilased eristavad vaadeldavat tõendit ja ajaloolist selgitust.
Aktiivne rühmatöö: materjalide teekond loodusest esemeni – 25 minutit
Õpilased jagunevad kuni viieliikmelisteks rühmadeks. Iga rühm saab kloostri plaani, pliiatsi, ülesandejuhise ja materjalide teekonna töölehe. Rühmas jagatakse ülesanded nii, et iga õpilane osaleb otsimises, vaatlemises või selgitamises. Plaani abil leitakse juhendaja paigutatud „aare“. Näidiste hulgas on nahk, klaas, keraamika, luu, metall, kivi, vill ja tekstiil. Loodusest ega müüridest materjale ei koguta.
Iga rühm uurib leitud näidist ja võrdleb seda juhendaja antud teise materjaliga: kirjeldatakse vähemalt kahte omadust, näiteks painduvust, kõvadust või pinnatekstuuri. Töölehele märgitakse materjal, selle looduslik lähteaine, keskaja kasutusnäide ja üks võimalus eseme kasutusiga pikendada või materjali uuesti kasutada. Juhendaja aitab eristada materjali ja toorainet ning juhib tähelepanu taastuvate ja taastumatute loodusvarade erinevusele. Rühmad tutvustavad lühidalt oma järeldusi, võrreldes ajaloolist ja tänapäevast kasutust.
Iseseisev aeg kloostri varemetes – 10 minutit
Õpilased saavad iseseisvalt, koos oma õpetajaga uurida kloostri varemeid. Seejärel liigutakse külastuskeskusesse töötuppa.
Töötoa ajaline jaotus
1. Sissejuhatus ja ohutusreeglid – 5 minutit
Juhendaja tutvustab mesilasvaha, voolimistarvikuid, puidust hambatikke, metallist nõelu ja lõikureid ning näitab ohutuid töövõtteid. Lepitakse kokku vajalik kogus vaha, jääkide kogumine ning töökoha korrashoid.
2. Teoreetiline taust. Metall Eestis ja maailmas. – 10 minutit
Juhendaja tutvustab ajateljel metalli kasutuselevõtu ajalugu nii Eestis kui mujal maailmas. Arutletakse, millist metalli ja miks mingil perioodil kasutati. Juhendaja selgitab metalli maagi kaevandamise mõju loodusele laiemalt. Arutletakse, miks eseme parandamine ja metalli ringlussevõtt vähendavad vajadust uue toorme järele, kuid on samuti energiamahukad.
Õppevideos jälgitakse „kaotatud vaha“ meetodi põhietappe ja vahamudeli rolli metallivalus. Juhendaja rõhutab, et vaha ning metall on erineva päritolu ja omadustega materjalid.
3. Praktiline töötuba: vahast mudeli valmistamine – 35 minutit
Iga õpilane valib või joonistab ripatsi, võtmehoidja või ehte kavandi ning valmistab mesilasvahast mudeli. Kavand võib lähtuda loodusvaatluses märgatud vormist, kuid eseme kujundamiseks ei korjata taimi ega kahjustata elustikku. Õpilane põhjendab eseme otstarvet ja vajalikku materjalikogust. Juhendaja toetab mudeli valmistamist, töövõtete ohutut kasutamist ja viimistlemist.
Töö vältel võetakse vaha vajaduse järgi, kasutuskõlblikud vahajäägid kogutakse eraldi uuesti kasutamiseks ning töövahendid hoitakse korras. Juhendaja annab töö käigus tagasisidet kavandi, materjalikasutuse ja ohutuse kohta. Valminud mudel märgistatakse ja pakitakse kaitstult. Kohapeal valmistatakse vahamudel, metalli ei valata. Hilisem metallivalu ehtekunstniku juures toimub eelnevalt kokku lepitud tingimustel. Valmis toote saab õpilane kätte umbes kaks nädalat pärast külastust.
4. Kokkuvõte ja refleksioon – 10 minutit
Õpilased tutvustavad paarides oma mudelit ning selgitavad selle otstarvet ja üht materjali säästmise võtet.
Ühisarutelus püütakse vastused leida järgmistele küsimustele:
- kuidas mõjutasid loodusvarad kloostri elu;
- mida märkasin varemetes elupaigana;
- miks sobivad erinevad materjalid erinevateks esemeteks;
kuidas vähendavad parandamine ja ringlussevõtt loodusvarade kulu?
Iga õpilane ütleb ühe uue teadmise ning ühe keskkonnahoidliku valiku. Õpilased annavad lühikese tagasiside, mis aitas neil õppida ja mis jäi veel arusaamatuks.
Kokku 120 minutit.
Õppekäigu tegevused koos sissejuhatusega kestavad 60 minutit ja töötuba 60 minutit. Üleminek sisaldub loodusvaatluse ajas; pikem söögi- või puhkepaus lepitakse eraldi kokku. Kahe paralleelse rühma korral vahetatakse õppekäigu ja töötoa järjekord, kuid säilivad mõlema osa õppesisu, ohutusjuhised ja kokkuvõte.