Õppeprogrammi alguses tutvustatakse õpilastele Eesti metsade imetajaid. Vaadeldakse ja katsutakse metsloomade sarvi, kihvasid ja kolpasid.
Iga õpilane saab endale rolli metslooma näol (silt looma pildi ja jäljega). Metsaretk toimub koos juhendajaga, kes suunab laste tähelepanu erinevate loomade tegutsemisjälgedele. Matkaraja ääres on karu kraapimise puu. Vaadeldakse endist jahikantslit ning arutletakse lähemalt kontakte metsloomade ja inimeste vahel ning jahimehe rolli nende suhete reguleerimisel.
Mängitakse toiduahela mängu, täidetakse tööleht ja metsloomade nahatükkidega bingo.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Põhikooli riiklik õppekava ja ainevaldkond loodusained.
15) selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele); iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi;
16) kirjeldab ja võrdleb koosluste (soo, metsa) elutingimusi, teab nende tüüpilisemaid liike;
17) koostab koosluste kohta toiduahelaid ja toiduvõrke; selgitab toitumissuhteid ökosüsteemides (tootjad, tarbijad ja lagundajad);
Läbivad teemad
Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ lõimimiseks rõhutatakse programmis kõikide elusorganismide sh inimese sõltuvust looduslikust mitmekesisusest ja abiootilistest keskkonnateguritest.
Ainetevaheline lõiming- õppeprogrammis on lõimitud loodusõpetus, matemaatika ja eesti keel.
Loodusõpetuses käsitletakse Eesti metsloomade eluviise, elupaiku ja toiduahelaid.
Matemaatikaõpetust toetatakse loomade rühmitamise, võrdlemise ja loendamise kaudu.
Eesti keele pädevust arendatakse arutelude, mõistete kasutamise ja oma tähelepanekute sõnastamise kaudu
Õpitulemused:
- tunneb kodukoha levinumaid loomaliike, nende elukeskkonda ja tegevusjälgi;
-oskab koostada metsakooslust iseloomustavaid toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;
- oskab võrrelda erinevate metsloomade toitumistüüpi ning suurust;
- mõistab toiduahelate seoseid metsa ökosüsteemis;
- oskab tuua näiteid metsloomade kohastumustest erinevatel aastaaegadel;
- märkab looduses loomade tegutsemisjälgi.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: liigi määramine, mõõtmine, võrdlemine, kirjeldamine, järelduste tegemine, paaristöö, arutelu, mäng.
Töölehtede täitmine toimub paaristööna
Vahendid: mängu sildid 24 tk, koljud, kihvad, nahanäidised 10 tk, töölehed 12 tk, pliiatsid 12 tk, kirjutusalused 12 tk
Juhis õpetajale:
Riietuda mugavalt ja mitmekihiliselt, jalga sisse käidud ja vett hülgavad alanõud. Igal lapsel kaasa võtta veepudel/termosega tee ja lõuna (võileib vm energiaamps). Söögipaus on matka ajal metsas.
Ootame õpetajalt infot klassi eripärade kohta enne matka, mida on vaja matkajuhil arvesse võtta. Matkal soovime kaasa tulevalt õpetajalt aktiivset osavõttu õpilaste tähelepanu juhtimisel õpitavasse ja vajadusel looduses liikumise hea tava meeldetulemist õpilastele.
Rada on osaliselt künklik ja ei sobi ratastooliga liikumiseks, samuti iikumispuudega ja nägemis-, kuulmis- või vaimupuudega osalejatele.
Pärast õppeprogrammi läbimist edastatakse kooli kontakti kaudu õpetajatele tagasiside link kvaliteedi hindamiseks.
Juhul kui programmi ajal sajab vihma antakse õpetajale kaasa üks tööleht koolis paljundamiseks ja täitmiseks. Võimalus on edastada tööleht samuti e-maili teel.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Matkajuht kõnnib matkarajal ees, õpilased tema kannul ja õpilastega kaasas olev saatja/õpetaja on viimane. Ühegi ülesande puhul ei ole vaja õpilastel üksi grupist eemalduda. Matkarada on tähistatud. Matkajuhil on kaasas esmaabikott ootamatuteks õnnetusjuhtumisteks.
Korraga on võimalik läbi viia kaks programmi kahe juhendajaga.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.096408125398, 24.151210784912
Programmi läbiviija:
Helena Pruul: Loodusgiid, kes on lõpetanud matkajuhi kursused Luual ja loodusgiidi eriala Haapsalu Kutsehariduskeskuses
Kristel Kadak: Loodusainete õpetaja, kes omab magistrikraadi bioloogia õpetaja erialal
Marje Suharov: Magistrikraad metsainseneri erialal,
Natali Käsk-Nõgisto: Rakenduslik kõrgharidus noorsootöö alal ja magister muinsuskaitse ja konserveerimine alal.
Ulvi Lepplaan: Põhikooli ja gümnaasiumi bioloogia õpetaja, kõrgharidus
Kõik juhendajad on õppeprogramme läbi viinud Valgejärve matkarajal kuue kuni kümne aasta vältel.
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Programmi alguses toimub üldine teema tutvustus. Läbivaks teemaks kogu programmi vältel on imetajad metsas, nenede tegevusjälgede otsimine looduses ning toiduahela tutvustamine. Räägitakse keskkonnahoidlikust käitumisest matkarajal ja looduses ning suunatakse õpilasi selliselt käituma.
Sissejuhatus raja alguses Järveotsa järve ääres. Vaadeldakse ja katsutakse metsloomade sarvi, kihvasid ja kolpasid. Võrreldakse kiskjate ning taimetoiduliste imetajate hammaste erinevust, kolpade suurust. Tutvustatakse mõne sõnaga taimetoiduliste imetajate ja kiskjate toiduahelat. Vaadeldakse põdra ja metskitse sarvede ja metssea kihvade arengut. Arutletakse, mis osa on küünistel ja kihvadel toidu hankimisel.
Iga õpilane saab endale programmis osaledes rolli metslooma näol (silt pildi, nimetuse, jälje ja lühiinfoga). Kui programmi vältel tuleb vastavast metsloomast juttu, siis osaleb sildi omanik aktiivselt arutelus. Sissejuhatus 20 minutit .
Aktiivsed õppetegevused metsas liikumisega- õpilased otsivad enda nimesildil märgitud loomade tegutsemisjälgi, millele suunab tähelepanu juhendaja. Alustatakse metsas elavatest närilistest ja putuktoidulistest- hiirtest ja muttidest, kelle elupaikadele ja toitumisele pööratakse tähelepanu. Vastava nime ja rolliga õpilane tutvustab ja kirjaldab oma looma. Iga õpilane selgitab enda looma näite põhjal, kus asetseb tema loom toiduahelas. Arutletakse, kes on tuhninud metsa all ja mida on söögiks otsitud. Vaadeldakse endist jahikantslit ning arutletakse lähemalt kontakte metsloomade ja inimeste vahel ning jahimehe rolli nende suhete reguleerimisel. Eesti metsades levivad taudid ning nuhtlusisendid, ulukite arvukus. Arutelu kuidas mõjutab keskkond loomade arvukust metsas ja mida igaüks meist saab ette võtta metsloomade elukeskkonna paremaks muutmisel. (haiguste levitamine metsloomade hulgas toidujäätmete viimisel metsa, loomade meelitamine koduaeda) ca 2 km kuni 1 tund 40 minutit
Söögipaus programmi keskel 20 minutit.
Töölehtede täitmine sobivas kohas rajal (vaatetornis või tipi telgis) ning metslooma nahatükkidest koostatud äraarvamise mäng (bingo). Metslooma naha näitel saab selgitada loomade kohastumist erinevates keskkonnatingimustes. Töölehtede täitmine toimub paaristööna. Töölehe ülesandes on vajalik kirjeldada lihtne toiduahel, tunda ära pildil loomade jäljed ning täita valikvastustega ülesanne metsloomade toitumisest.
Jooksumäng "kes, keda – toiduahelad ja võrgustikud". Metsas elavate imetajate siltide alusel (jagati õpperetke alguses) jaotatakse osalejad kahte rühma ja selgitatakse, kes on kelle toiduahelas. Jooksumängu lõppedes selgub, kes sai "kõhu täis" ehk kes leidis vastasvõistkonnast endale õige saagi/toidu. Toiduahela tutvustamiseks võetakse lisaks kasutusele sildid metsas leiduvatest võimalikest toiduahela lülidest: vihmaussidest, seemnetest, puukoorest jt. 30 minutit
Matk tagasi alguspunkti, kus toimub metsaretke lõpetamine. ca 2 km 30 minutit
Kokkuvõtted ühises ringis: iga laps toob välja ühe uue teadmise, mis ta õppekäigul imetajate ja toiduahelate kohta teada sai. 10 minutit