Õppeprogramm toimub koolis. Kooli ruumidesse luuakse 7 interaktiivse tegevuskeskusega Loodusmuuseumi õppekogudel põhinevat näitus-laborit, mille juurde kuuluvad õppematerjalid ja -vahendid. Programmi viib läbi Loodusmuuseumi õpetaja. 

Õpilased jagunevad tegevuskeskuste juurde kuni 5- liikmelisteks gruppideks vastavalt klassi suurusele. Programmi vältel läbivad õpilased 4 teemat. 

Sissejuhatus ja programmi tutvustus (5 min)

Teema juhatatakse sisse suunavate küsimuste abil, et kujundada õpilastes isiklik seos elurikkuse ja mitmekesisuse temaatikaga. Arutelus seostatakse eeltegevuse käigus omandatud teadmisi looduslikust mitmekesisusest sotsiaalse mitmekesisusega, toetades seeläbi teema terviklikku mõistmist. Lepime õpilastega kokku käitumisreeglid, et tagada turvaline, tõhus ja koostöine õpikeskkond.

Tutvustame programmi ülesehitust, andes ülevaate tegevustest, eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest.
 

Grupitööd tegevuskeskustes (60 min)

Õpilased töötavad tegevuskeskustes rühmades, kus soovi korral võib jaotada ülesanded grupisisese tööjaotuse alusel. Tegevuskeskuste juures on rühmale täitmiseks tööjuhistega tööleht, kirjutusvahendid, infomaterjalid ja ülesannete läbimiseks vajalikud õppematerjalid ning -vahendid. Iga tegevuskeskus sisaldab vähemalt ühte praktilist ülesannet, mis eeldab rühmaarutelu ning teemapunkti infomaterjaliga tutvumist. Iga teemapunkti töölehel on vähemalt üks küsimus, mille eesmärk on avada elurikkuse temaatikat vastava teemapunkti kaudu ning seostada seda inimtegevuse, kliimamuutuste või elurikkuse muutustega.

Rühmadele antakse enne 15 minuti täitumist kolme- ja üheminuti hoiatusteated, mille järel korrastatakse tegevuskeskus ning liigutakse järgmisesse, numbriliselt suuremasse tegevuskeskusesse. Seitsmes tegevuskeskus suunatakse esimese juurde.

Õpilased tegutsevad tegevuskeskustes iseseisvalt. Programmi läbiviivad õpetajad jälgivad protsessi, suunavad õpilasi vajaduse korral õige lahenduseni abistavate küsimustega ning tagasisidestavad lahendusi. 

Tegevuspesad: 

• Tegevuskeskus „Ürgne elurikkus“ eesmärgiks on 1) mõista mis on fossiil 2) kuidas tekivad fossiilid 3) mõista millist informatsiooni on võimalik fossiilidest saada. 

  Õpilased uurivad koomiksist fossiilide tekkimise protsessi ning lahendavad uurimusliku õppe meetodi etappe kasutades fossiilibingo, asetades fossiili kujutise bingoruudustikul vastava looma kujutise juurde. Seejärel arutlevad nad, miks ei teki igast organismist fossiili ning milliseid tingimusi fossiliseerumis protsess eeldab. Teise ülesandena otsivad õpilased lahendusi küsimusele, mis toimub pärast fossiili leidmist. Selleks asetatakse tegevusi kirjeldavad sildid õigesse kronoloogilisse järjestusse. Edasi arutletakse, millist teavet võib fossiilileid pakkuda kunagise elukeskkonna kohta vastavas piirkonnas.

• Tegevuskeskus „Mullaelustik“ eesmärgiks on 1) suunata õpilasi mõtestama mullaelurikkuse ja mulla kasutamise seoseid 2) mõista mullaelustiku mitmekesisuse vajalikkust ökosüsteemi suhete toimimises 3) harjutada praktilist tööd stereomikroskoobiga ning liikide määramist määramistabeli abil. 

  Esimese ülesandena uurivad õpilased mullaelustikku uurimusliku õppe meetodi etappe kasutades. Uurimiseks kasutatakse kompostmulda ning monokultuurse viljapõllu mulda. Tegevuskeskuses on kaks stereomikroskoopi, mille abil saavad õpilased vaadelda mulla elusat ja elutut osa. Määramislehte kasutades koostatakse võrdlustabel, kuhu märgitakse mõlemas mullaproovis esinevad liigid. Seejärel arutletakse, kumb muld oli elustikurikkam ning millest see võib tuleneda. Lisaks käsitletakse küsimust, miks on elurikas ja terve muld ökosüsteemi toimimise seisukohalt oluline.

• Tegevuskeskus „Samblad ja samblikud“ eesmärgiks on 1) õpilased oskavad eristada väliste tunnuste alusel sammalt ja samblikku 2) õpilased mõistavad sammaltaimede ja samblike rolle ja nende olulisust looduses.

  Tegevuskeskuses on õpilastele uurimiseks kaheksa karbikest sammalde ja samblikega, mida nad peavad eristama. Töölehel kirjeldavad õpilased väliseid tunnuseid, mille alusel eristamine toimub. Ülesande läbiviimisel toetutakse infomaterjalile, milles käsitletakse ka sammaltaimede ja samblike süstemaatilist kuuluvust. Teise ülesandena analüüsivad õpilased sammalde ja samblike mõju elurikkusele, nende ökoloogilisi rolle looduses ning rollide olulisust ökosüsteemi toimimise seisukohalt.

• Tegevuskeskus „Metsataimed“ eesmärgiks on 1) mõistavad kahe koosluse liigilist mitmekesisust 2) mõistavad mullastiku ja valgusolude seost taimestikuga 3) on mõistnud, et kliimamuutused mõjutavad koosluseid erinevalt.

  Õpilased uurivad kaheksat herbaarlehte ning seostavad iga taime seda kirjeldava infokaardiga. Koosluste infolehe ja taime infokaardi põhjal otsustavad nad, millised liigid võiksid kasvada laanemetsas ning põhjendavad oma valikuid. Seejärel analüüsitakse salumetsa ja laanemetsa taimestiku erinevusi ning käsitletakse nende erinevuste põhjuseid. Viimase ülesandena arutletakse, kumb kooslus võiks olla kliimamuutuste suhtes haavatavam ning millest see tuleneb. Seejuures on oluline õpilaste oskus oma seisukohti argumenteeritult põhjendada.

• Tegevuskeskus „Putukate mitmekesisus“ eesmärgiks on 1) mõista putukate erinevaid rolle ökosüsteemides 2) eristada liike infokaartide abil 3) põhjendada erinevate looduslike ja inimtekkeliste tegurite mõju mesilate levikule.

  Esimeses ülesandes uurivad õpilased karbis olevat kaheksat erinevat putukat ning viivad iga isendi kokku vastava infokaardiga. Lisaks analüüsivad nad, milliseid ökoloogilisi rolle võivad need putukad täita looduskeskkonna toimimisel. Vajalik teave rollide kohta on esitatud liigikaartidel ja lisamaterjalides. Teises ülesandes lahendavad õpilased mängulehe „Mesilase seiklused“, aidates mesilasel jõuda tarust lilleniidule. Teekonnal esinevad nii soodsad kui ka ohtlikud, eelkõige inimtegevusega seotud, olukorrad. Rajahargnemiskohtades tuleb teha valikuid, milline teekond on mesilasele ohutum, ning oma otsuseid põhjendada. Teemat aitavad avada kaks koomiksit teemal putukate mitmekesisus ja insektitsiidide kasutamine. 

• Tegevuskeskus „Looduse hüved“ eesmärgiks on 1) mõista mis on looduse hüved ja nende olulisust 2) oskab tuua välja kahe erineva koosluse pakutavad looduse hüvesid 3) analüüsib, millised tagajärjed võivad kaasneda tolmeldamise või lagundamise katkemisel looduses ja inimühiskonnas.

  Esimese ülesandena valivad õpilased etteantud koosluste hulgast kaks ning püüavad nimetada konkreetsed varustavad, reguleerivad, elu toetavad või kultuurilised hüved, mida need kooslused pakuvad. Teise ülesandena paigutavad õpilased laual olevale ökosüsteemiteenuste linale erinevad loodusobjektid nende hinnangul sobivatesse kategooriatesse. Vastused vaadatakse koos õpetajaga üle, kusjuures oluline on õpilaste oskus oma valikuid põhjendada. Viimase ülesandena arutlevad ja kirjeldavad õpilased, millised tagajärjed kaasneksid olukorraga, kus looduses ei toimuks enam näiteks tolmeldamist või lagundamist. Ülesande eesmärk on mõista looduse süsteemset toimimist ning tuua välja seosed ja mõjud nii tehis – kui ka looduskeskkonnale.

•  Tegevuskeskus „Liigirikkus“ eesmärgiks on 1) mõista seost liigirikkuse ja elupaikade mitmekesisuse vahel 2) tutvuda erinevate liigirühmade arvukusega 3) mõtestada läbi liigikaitse vajalikkus erinevate rühmade lõikes ning oma arvamust põhjendada.

  Esimese ülesandena tutvuvad õpilased erinevate eluslooduse liigirühmade esindajatega, milleks on mulaažid, topised, märgpreparaadid, kuivatatud eksemplarid või herbaarlehed muuseumi õppekogust. Lisamaterjalide abil ja kogemusõppe etappe kasutades järjestavad õpilased liigirühmad liigirikkuse alusel, eesmärgiga paremini mõista eri rühmade esindatust ja liigirikkuse jaotumist. Seejärel valivad õpilased ühe liigirühma ning kirjeldavad kahte tegurit, mis võivad ohustada selle rühma liigirikkust, samuti võimalusi, kuidas neid ohte on võimalik leevendada. Teise ülesandena arutlevad õpilased liikide arvukuse erinevuste põhjuste üle, käsitlevad põhjusi, miks mõned liigirühmad on vähem uuritud, ning avaldavad arvamust selle kohta, milline liigirühm vajab nende hinnangul suuremat kaitset. Oluline on seejuures õpilaste oskus oma seisukohti põhjendada.

Grupitööde ettekanded ja kokkuvõte (25 min)

Rühmadele antakse 5 minutit aega, et valmistada ette umbes üheminutiline suuline ettekanne, milles tutvustatakse viimati läbitud teemapunkti. Ettekandes on oluline esile tuua omandatud teadmised ning seostada need programmi käigus varem käsitletud teemadega. Rühmatööde ettekannete ajal suunab programmi läbiviiv õpetaja vajaduse korral ettekandeid toetavate küsimustega, et rõhutada teemapunktide eesmärke ja nendevahelisi seoseid. Vajaduse korral kordab programmi läbiviiv õpetaja üle peamised põhimõtted, käsitledes eluslooduse rühmade rolle ja omavahelisi seoseid, inimtegevuse ja kliimamuutuste mõju elurikkusele, looduse hüvede (ökosüsteemiteenuste) tähtsust ning elurikkuse ja elupaikade kaitse vajalikkust.

Õpilastel on võimalik esitada tekkinud küsimusi kogu programmi vältel.