Õppeprogramm tutvustab 4.–6. klassi õpilastele mulda kui elusüsteemi ja olulist loodusvara. Õpilased uurivad mulda looduses ja loodusklassis, võrdlevad erinevaid mullaproove ning õpivad, kuidas mulla omadused, elustik ja kasutusviisid on seotud taimede kasvu ja toidutootmisega. Programm rõhutab mulla hoidmise ja säästliku kasutamise olulisust.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Programm toetab II kooliastme loodusõpetuse ainekavas järgmiste õpitulemuste saavutamist:
29) kirjeldab ja võrdleb erinevaid mullaproove ning nimetab mulla koostisosi; selgitab mulla kujunemist ja tähtsust looduses;
30) toob näiteid põllukultuuride saagikust mõjutavate tegurite, muldade kahjustumise põhjuste ning tagajärgede kohta;
31) kirjeldab mullaelustikku ning mullaorganismide seoseid.
Programm toetab põhikooli riikliku õppekava läbivate teemade käsitlemist II kooliastmes:
„Keskkond ja jätkusuutlik areng“ - praktilised tegevused looduses aitavad õpilastel mõista koduümbruse ja Eesti muldade olulisust. Käsitledes mullakahjustuste teemat, kujundatakse õpilastes tahet osaleda keskkonnaprobleemide ärahoidmises (nt erosiooni ja reostuse vältimine) ning arendatakse säästvat suhtumist mulda kui elukeskkonna ja toidutootmise alusesse.
„Tehnoloogia ja innovatsioon“ - rühmatöös kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid (nt digitaalne mulla niiskuse mõõtja, mullaproovide võtja) andmete kogumiseks ja analüüsimiseks. Aktiivõpe õpetab õpilasi rakendama innovatiivseid lahendusi loodusteaduslikes uuringutes, parandades samal ajal ka nende koostööoskust.
Programmi tegevused toetavad lõimingut järgmiste II kooliastame õppeainetega:
Matemaatika - lõimingut toetab praktiline andmete kogumine (nt mulla niiskuse mõõtmine, mullaproovide võtmise sügavuse fikseerimine, organismide loendamine). Õpilased peavad analüüsima ja võrdlema kogutud andmeid (nt erinevate mullaproovide niiskuse numbrilist erinevust).
Eesti keel - Lõiming toimub teaduskeele omandamise kaudu (nt huumus, erosioon, lõimis, lagundajad). Õpilased peavad kirjeldama oma vaatlustulemusi, sõnastama järeldusi ja esitlema rühmatöö tulemusi, arendades nii kirjalikku kui ka suulist väljendusoskust.
Tööõpetus - Mullaproovide võtmine ja uurimine, sh mullaproovide võtja kasutamine ja proovide käega katsumine (lõimise määramine), on praktilised ja käelised tegevused, mis nõuavad tööriistade õiget kasutamist ja ohutust.
Õpitulemused:
kirjeldab mulla koostist ja teket ning selgitab mulla tähtsust eluslooduses ja toidutootmises;
oskab uurida ja võrrelda mullaproove lihtsate vahendite abil;
toob näiteid mullaelustiku rollist orgaanilise aine lagundamisel;
selgitab, kuidas inimtegevus mõjutab mulla seisundit ja saagikust;
väärtustab mulda kui piiratud ja olulist loodusvara.
Üldpädevused:
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus
õpipädevus
suhtluspädevus
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid
rühmatöö
praktiline uurimine
juhendatud arutelu
(Parandus: ainult loetelu, eemaldatud dubleeriv selgitus)
Õppevahendid
luubid
töölehed
mullaproovide võtja
digitaalne mulla niiskuse mõõtja
labidad/kühvlid
Juhis õpetajale:
Enne programmi:
Tutvustab õpilastele teemat ja kontrollib varustust.
Programmi ajal:
Toetab rühmatööd ja aitab hoida töökorraldust.
Pärast programmi:
Arutab klassiga õpitut ning seob programmi koolis käsitletavate teemadega.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Maksumus kajastab hinda õpilase kohta. Grupi suurus optimaalselt suurimat osalejate arvu (põhikooli klassi täituvuse ülemmäär).
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.072881049586, 27.268237292986
Programmi läbiviija:
Programmi viib läbi Kairi Kuusik, kutseline aednik ja taimekasvataja, kellel on mitmeaastane kogemus laste ja noortega töötamisel ning juhendamisel.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Õppeprogrammi kestus kokku: 150 minutit
0–10 min – Sissejuhatus
Juhendaja tutvustab programmi eesmärke ja päevakava ning lepitakse kokku ühised käitumis- ja ohutusreeglid. Selgitatakse liikumise ja tegutsemise eripärasid õpperajal ning loodusklassis. Juhendaja arvestab eelnevalt õpetaja poolt edastatud infot õpilaste erivajaduste ja allergiate kohta ning vajadusel kohandab tegevuste tempot ja töökorraldust.
10–30 min – Mulla koostis ja omadused
Erinevatest kasvukohtadest (mets, niit, põld) pärit mullaproovide uurimine loodusklassis luupide abil. Õpilased kirjeldavad mulla värvust, lõhna ja nähtavaid osiseid ning võrdlevad proove rühmatööna.
30–50 min – Mulla teke ja kihistus
Mulla kujunemise uurimine murenemise ja huumuse näidete põhjal. Tutvutakse mulla ülemise kihiga ning arutletakse, kuidas mulla omadused ja elustik muutuvad sügavuse kasvades. Juhendaja suunab õpilaste tähelepanekuid küsimustega.
50–90 min – Praktiline mullauuring looduses
Rühmatööna mullaproovi võtmine kindlast sügavusest, mulla niiskuse mõõtmine ja lõimise määramine. Andmed kantakse töölehtedele ning rühmad võrdlevad tulemusi. Õpperajal liigutakse ebatasasel maastikul; tegevused sobivad liikumisraskusteta õpilastele. Vajadusel tehakse praktilised tööd kohapeal loodusklassi vahetus läheduses.
90–105 min – Paus
105–125 min – Elu mullas
Mullaelustiku uurimine väikestes kaevekohtades. Õpilased vaatlevad nii väiksemaid kui ka suuremaid mullaorganisme ning arutlevad nende rolli üle orgaanilise aine lagundamisel ja mulla õhustamisel. Rõhutatakse, et nähtavad organismid moodustavad vaid väikese osa mulla elustikust.
125–140 min – Muld ja toidutootmine
Arutelu selle üle, kuidas mulla omadused mõjutavad taimede kasvu ja saagikust ning millised inimtegevused võivad mulda kahjustada (nt tallamine, erosioon, reostus). Õpilased seostavad tehtud vaatlusi põllukultuuride kasvatamisega.
140–150 min – Kokkuvõte ja suuline tagasiside
Õpitu seostamine programmi eesmärkidega, peamiste järelduste sõnastamine ja suuline tagasiside. Juhendaja aitab õpilastel üldistada kogemusi ja rõhutab mulla hoidmise olulisust.