Vaikne ja lumine mets on justkui loodud selleks, et õppida märkama, kuidas väiksemgi tegevus jätab loodusesse jälje. Lumi kutsub meid uurima ja avastama, kes on metsas ringi liikunud, kes puu all maganud, kes on kuusemetsas söönud.
Talvise metsaretke jooksul otsimegi koos imetajate ja lindude tegutsemisjälgi. Arutleme, kuidas nad talvel metsas hakkama saavad ning kuidas külm ja vähene valgus loodust mõjutavad.
Rohkem infot vaata programmi "Loomade talvine elu" kodulehelt
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Loodusõpetus, I kooliaste
• 12) teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku; oskab vältida loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtusid
• 14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab
• 20) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast
Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng. Väärtused ja kõlblus.
Läbivate teemade raames käsitletakse looduskeskkonda kui tervikut, kus kõigil loomadel – nii imetajatel, lindudel kui putukatel – on looduse eluringis oma osa ja koht, samuti looduse kaitse ja säästliku eluviisi vajadus.
Ainetevaheline lõiming: inimeseõpetus (liikumine ja viibimine värskes õhus kui tervisliku eluviisi alused), eesti keel (sõnavara arendus), matemaatika (pikkuse ja kauguse mõõtmine, ühikud).
Õpitulemused:
• tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu.
• saab aru, et inimtegevusel on mõju loodusele ning säästliku eluviisi vajadusest.
• teab, et kõigil loomadel on looduse eluringis oma osa ja koht.
• omandab algteadmised sõnavarast, millega kirjeldada metsaelustikku (nt sõrad, käpad, sarved, kiskja, taimetoiduline, segatoiduline, talveuni, taliuinak, okaspuu, lehtpuu, paigalinnud, rändlinnud).
• tunneb ja oskab kirjeldada kahte-kolme programmis lähemalt käsitletud imetajat, lindu või putukat ja nende tegevusjälgi (põder, rebane, metssiga, metskits, orav, kobras, rähn, kuusekooreürask).
• märkab metsas imetajate, lindude ja putukate tegutsemisjälgi, oskab neid seostada nende eluviiside ja elukeskkonnaga.
• käitub metsaretkel turvaliselt.
Eesmärgid:
Eesmärgiks on loomade – imetajate, lindude ja putukate ning nende elukeskkonna ja kohastumuste tundmaõppimise kaudu kujundada arusaama looduskeskkonnast kui tervikust ning mõistmist, et inimene on osa loodusest ja loodusesse peab suhtuma säästvalt. Programm toetab huvi looduse ja looduse uurimise vastu, ärgitab esitama küsimusi ja leidma vastuseid lihtsate määrajate (jäljeaabits) abil.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: loodusretk tegevusjälgede otsimiseks, vaatlus, rühmatöö, mõõtmine, määramine, võrdlemine, arutelu, mängud( Paigalinnud-rändlinnud, Leidsime-ei leidnud).
Vahendid: jäljeaabitsad (7 tk grupi kohta, mõõtejoonlaud on juba kujundatud kaanele), luubid (7 tk grupi kohta), ekskremendid (5 purgikest-jänese, kitse, põdra, rebase, hundi) ja kokkuvõtva mängu pildid on retkejuhi matkakotis. Orava, hiire, rähni, käbilinnu söödud käbid (kõiki 1 tk, juhendaja näitab oma käes, otsime jooksvalt metsas neid juurde). Töölehed saavad õpilased kooli kaasa ja täidavad need hiljem loodusõpetuse tunnis.
Juhis õpetajale:
Õppeprogrammi kokkuleppimisel on vajalik täpsustada grupi suurus ja vanus. Enne programmile tulekut palume õpetajal tutvustada õpilastele õppeprogrammi sisu ning teavitada vanemaid kuhu minnakse.
Õppekäigu ajal on saatva õpetaja roll grupi jälgimine, vajadusel käitumisreeglite meelde tuletamine ning õpilaste abistamine ja innustamine tegevustel.
Peale programmi toimumist saadetakse õpetajale elektrooniline tagasisidevorm ning soovitus saadud teadmisi ja oskusi õpilastega nende edaspidises õppetöös kasutada.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Matkarada asub kolmest järvest ümbritsetud poolsaarel, rajale viib üle luhaniidu kulgev laudtee.
Selga - jalga aastaajale ja ilmastikule vastav riietus ning jalanõud. Soovi korral kaasa jook ja väike eine.
Õpilasgruppide turvalisus ja ohutus on tagatud programmi korraldajate poolt.
Läbiviimise koht:
Programmi läbiviija:
Helle Koort – läbiviimise kogemus Riigimetsa Majandamise Keskuses aastast 2006
04.2023-06.2023 Tallinna Ülikool “Noortega töötamise alused ja mitteformaalõppe meetodid”
2007 Luua Metsanduskool kursused “Looduse vahendamise metoodika”, “Eesti taimed ja taimekooslused”, “Eesti linnud”
2007 Tartu Ülikool “Loodusteaduslik haridus ja jätkusuutlik areng Eestis”
1986 Rakvere Pedagoogiline Kool, lasteaia kasvataja
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
- Grupi saabumine ja tutvumine. Toimumiskoha, päevakava ja käitumisreeglite tutvustamine. (5 min)
- Retk mööda laudteed üle luhaniidu metsa 0,7 km. (15 min)
Jõudes metsarajale kaitseala tähise juurde tuletame meelde, et asume Kääpa maastikukaitsealal, mille eesmärk on kaitsta siinseid järvesid, lamminiitusid, vana loodusmetsa ning soostuvaid ja soo-lehtmetsasid. Samuti alal pesitsevaid linnuliike nagu kalakotkas, metsis, sookurg jt. Arutleme selle üle, mis metsa ja selle elanikke ohustab. Kõige suuremaks ohuks lindude-loomade-kalade-putukate jt elupaikade hävinemisele on inimtegevus: looduslike metsade ja rohumaade muutmine põllumaaks; soode kuivendamine; teede, linnade ja tööstuskeskuste rajamine; jõgedele tammide ja suurte elektrijaamade ehitamine jne. Selle tulemusena jääb Eestis igal aastal vähemaks metsalindusid, kullerkuppe, kassikäppasid.
Liigume edasi koos ühise grupina, otsides imetajate, lindude ja putukate (nt üraskid) tegevuse jälgi ja elupaiku. Ühisarutelu loomade eluviisidest ja jälgede eristamisest, mille tulemusena saame teada, kellel on sõrad, kellel käpad ja kellel hoopis ujulestad varvaste vahel. (25 min)
Liigume edasi järgmise tegevuspunktini, kus otsime metsast jälgi ja märke nendelt loomadelt, kes talvel ei maga. Arutleme, kuidas loomad talvel metsas hakkama saavad, kuidas külm ja vähene valgus loodust mõjutavad. Kust ja kuidas leiavad loomad talvel toitu, kas on vajalik ja lubatud inimeste poolt imetajate ning lindude lisatoitmine. Arvamismängu abil tutvume erinevate loomade ekskrementidega. (25 min.)
Liigume järgmisse tegevuspunkti, kus jagame grupi 3-liikmelisteks rühmadeks, juhendaja näitab ja selgitab, kuidas kasutada joonlauda, luupi ja jäljeaabitsat. Seejärel saab iga rühm luubi ja jäljeaabitsa ning asub raja lähiümbruses jälgi otsima. Kui lumi on maas, saame jäljeaabitsa abiga lugeda jälgede salakirja. Kui lund pole, otsime tegutsemisjälgi liiva, pori ja sambla peal. Rühmad üritavad ära arvata, kellele need jäljed kuuluvad ning mõõdavad ja võrdlevad erinevate jälgede suurust ja sammude pikkust. (30 min)
Matkame edasi järgmisse tegevuspunkti, kus arutleme, kes on rändlinnud ja kes on paigalinnud ning kuidas kohale jäävad linnud talve üle elavad. Okaspuud ja vanad õõnsustega lehtpuud on lindudele head varjepaigad. Pasknäär kogub talveks tammetõrusid, peites neid erinevatesse kohtadesse. Kinnistame mõisteid jooksumänguga „Paigalinnud-rändlinnud“. (20 min)
- Retk üle laudtee tagasi raja alguses olevasse lõkkekohta. (15 min)
- Kokkuvõte lõkkekohas – arutleme mänguliselt („Leidsime-ei leidnud“ mäng) koos läbi, kelle tegevusjälgi rajal nägime, mis nähtud loomi ja nende elupaiku iseloomustab ning mis kellelegi meelde jäi. (15 min)