Linnuvaatluste õppeprogrammi illustreeriv pilt õpilasest, kes Pikakaril binokliga linde vaatleb
Tiina Vahtra

Linnuvaatluste õppeprogrammis on ainulaadne võimalus vaadelda linde otse nende elukeskkonnas! Programmi raames ootab õpilasi põnev arutelu lindudest ja nende tervisest – kuidas on nad seotud meie, inimeste igapäevaeluga. Rühmatööd ja tegevused koomiksitega, kus õpilased saavad õppida looduse ja lindude kohta mängulisel viisil. Looduse kogemine läbi meelte - huvitavad ülesanded, kus kasutatakse kompimismeelt lindude toitumise avastamiseks. Lindude määramine: õpilased saavad harjutada lindude vaatlemist binokli ja vaatlustoru abil, lindude määramistunnuseid vaatleme esmalt kaasa võetud topise pealt. See on suurepärane võimalus viia õpilased loodusesse ja arendada nende teadmisi elusloodusest.

Programmi "Õuesõppe tund - linnuvaatlus ja lindude tervis (1.-3. kl.)" vabade aegade vaatamiseks ja kiireks broneerimiseks klikka: Õuesõppe tund - linnuvaatlus ning lindude tervis (lasteaed, 1.-3.kl.) | Lydian

Programmi viiakse läbi vaid Eesti Loodusmuuseumi õuesõppe nädalate raames. Järgmised õuesõppenädalad toimuvad:
kevadel 27.-30.04.2026;
suvel 1.-5.06.2026;
sügisel 28.09-2.10.2026.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

„Põhikooli riiklik õppekava” 
Lisa 4 Ainevaldkond "Loodusained"

2.1.3. Õpitulemused 
I kooliaste

10) eristab ühte liiki kuuluvaid organisme;

20) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast;

Lisa 14 Õppekava läbivad teemad
2. Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“

Tunnis kogeb õpilane oma kodukoha lähedast loodust vahetult, vaadeldes linde nende oma elukeskkonnas. Tunnis käsitletakse lindude tervisega seotud küsimusi ning arutletakse tegutsemisviiside üle, kuidas lindude tervisega seotud probleeme ära hoida või lahendada, et tagada jätkusuutlik keskkond enda ümber.

Õpitulemused:

• Õpilane oskab vaadelda linde (3. klassi puhul ka määrata linnuliike) määramislehtede, binokli ja vaatlustoru abil.
• Õpilane väärtustab looduskontakti lindude mitmekesisusega tutvumise kaudu. Linnalooduse mererannikul õpivad osalejad tundma vähemalt viit linnuliiki. 3. klassi õpilased oskavad liike eristada, 1. ja 2. klassi õpilased saavad aru, et näiteks kajakad võivad olla erinevad.
• Mõistab lindude vajadusi ning inimese rolli nende tervise hoidmisel.

Üldpädevused:

kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
suhtluspädevus

Meetodid ja vahendid:

Vahendid:

  • Koomiksid, 12tk
  • Kotid toiduobjektidega, 2tk
  • Tuttpüti topis
  • Binoklid, 18tk
  • 1 vaatlustoru
  • Määramislehed, 14tk
  • A4-suuruses pildid lindudest koos nende nimedega, kuni 14 liigipilti
  • Linnumäärajad õpetajatele, 3tk

Õppemeetodid:

  • Vaatlus
  • Praktiline tegevus / kogemusõpe
  • Rühmatöö ja koostöine õppimine
  • Arutelu ja dialoog
  • Mänguline õpe, sh liikumismängud
  • Visuaalsed ja loovmeetodid

Juhis õpetajale:

Programmi juurde kuuluvad ka koolis tehtavad eeltegevused ja järeltegevused. Sellekohane info saadetakse meilile peale programmi broneerimist. Kui teieni eel- või järeltegevus mingil põhjusel ei jõua, palun andke sellest teada bronn@loodusmuuseum.ee . Eeltegevuseks saadetakse teile slaidiesitlus linnuliikidest, mida saate oma soovi järgi kasutada õpilastele ülesannete jagamiseks. Järeltegevuseks soovitame käelist tegevust ja arutelu programmis õpitu kohta. Täpne juhis järeltegevuse kohta saadetakse teile meilile peale programmis osalemist. Oleme tänulikud, kui vastaksite ka järeltegevusega kaasas olevale rahuloluküsimustikule.

Õppeprogramm toimub Pikakari rannas Katariina kail, kogunemine toimub Pikakari ranna parklas mänguväljaku lähedal.

Õppeprogrammi toimumise ajad ja kestus on valitud ühistranspordi liini nr 59 väljumis- ja saabumisaegade järgi. Kui teil on broneerimisega probleeme või ajad ei sobi, palun teavitage meid sellest bronn@loodusmuuseum.ee .

Õppekeskkonna eripärad:  Maastik on tasane, asfalteeritud ning osaliselt liivane. Kai juures tuleb klassi saatvatel täiskasvanutel vaadata, et õpilased serva juurde kõlkuma ei läheks.

Õpilaste riietus peab olema ilmastikule vastav. Õppeprogramm toimub ka kerge vihmaga, seetõttu palume osalejatel jälgida ilmateadet ja riietuda vastavalt ilmastikutingimustele  – kerge vihma puhul sobivad kummikud ja vihmakeep. Tuleb arvestada, et ka hea ilma korral on rannikul alati jahedam ja tuulisem kui sisemaal. Igal juhul tasub riietuda kihiliselt ja võimalikult tuule- ja sademekindlalt - müts, sall, kindad, villasokid, tuulejope jms. Kui ilm on ilus, saab kihte alati vähemaks võtta. Väga kehva ilma korral on võimalus programm edasi lükata või välja vahetada. Ebasobiva ilma ohu korral võetakse teiega enne programmi toimumist ühendust. 

Programm sobib kohandatuna HEV õpilastele. Programmi registreerudes palume kirjeldada "Lisainfo" lahtrisse õpilaste vajadusi, millega muuseumiõpetajad arvestama peaksid (motoorsed piiranguid, erihuvid, suhtusoskused jne). Vajadusel võtame teiega ühendust enne tunni toimumist, et tagada tunni parim kvaliteet just teie õpilastest lähtuvalt.

Eesti Loodusmuuseum tagab kõik õppetegevuseks vajalikud vahendid. Soovi korral võib kaasa võtta joogivett ja oma binokli.

Kirjeldavad märksõnad:

Sihtrühm:

1-3 klass I kooliaste

Kestus:

45 minutit

Grupi suurus:

25

Lisainfo:

Hind: 6€ õpilane (1. klassi õpilased), 8€ õpilane (2.-3. klass), kaks saatjat on tasuta.

Programmi miinimumhind on 60.- eurot.

Läbiviimise koht:

Katariina Kai, Pikakari rand, Paljassaare

Läbiviimise asukoht:

59.473062758584, 24.724055528641

Programmi läbiviija:

Katerina Pesotski, Eesti Loodusmuuseumi haridus- ja meediaspetsialist. Kõrgharidus (Bioloogia ja geoökoloogia; Bioloogia ja geograafia õpetaja). Üle 20-aastane kogemus Eesti loodusmuuseumi keskkonnahariduses.

Leida Ojasoo, Eesti Loodusmuuseumi õpetaja ja kogude spetsialist. Kõrgharidus (Bioloogia ja elustiku kaitse). Kutsekeskharidus (Loodusturismi korraldus, spetsialiseerumisega retkejuhtimisele). Õpetaja Eesti Loodusmuuseumis alates 2021. aastast.

Anete Altrov, Eesti Loodusmuuseumi õpetaja ja kuraator. Kõrgharidus (Keskkonnakorraldus). Õpetaja Eesti Loodusmuuseumis alates 2023. aasta detsembrist. Praktika Vaibla linnujaamas lindude rõngastamisest ja määramisest.

Tiina Vahtra, Eesti Loodusmuuseumi õpetaja. Kõrgharidus (võrdsustatud magister Tartu Ülikool, geoloogia). Õpetaja kutse tase 6. Õpetaja Eesti Loodusmuuseumis alates 2024. aasta augustist.

Enri Uusna, Eesti Loodusmuuseumi hariduskuraator-õppedisainer. Kõrgharidus (Maastikukaitse ja -hooldus; Andragoogika). Haridososakonnas alates 2025. aasta septembrist.

 

 

Keel:

Eesti keel

Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:

Sissejuhatus (7 min)

Kogunemine toimub Pikakari mänguväljaku juures, kus tehakse lühike sissejuhatus ja lepitakse kokku tunni reeglid. Ühiselt liigutakse programmi läbiviimise kohta ja õpilased jagatakse kolme rühma. Ühe rühma suurus sõltub klassi suurusest. Järgneb temaatiline sissejuhatus või liikumismäng huvi äratamiseks ja eeltegevuse kontrollimiseks. (Soovituslik eeltegevus saadetakse õpetajale peale programmi broneerimist või 14 päeva enne tunni toimumist.)

Põhiosa (33 min)

Koomiksid lindude tervisest  
Üheskoos õpilastega arutletakse, mis on peamised lindude tervist mõjutavad tegurid. Selle üle arutamiseks kasutatakse kolme erineva teemaga koomiksit: 1) lindude toitmine; 2) haige metslinnu ravimine 3) sulgedeta linnupoja aitamine. Iga grupp saab oma teemaga koomiksi, mida on õpilastele 1-2 peale. Õpilaste ülesandeks on mõelda, mis nendel piltidel toimub ja selle üle arutleda. Kuna gruppide koomiksid erinevad, siis jagatakse oma koomiksi lugu ka teiste gruppidega ja avaldatakse arvamust. Muuseumiõpetaja küsib suunavaid küsimusi.

Vahepeal tehakse liikumispaus – näiteks hüpatakse nagu linnud (eriti vajalik külma ilma korral). 

Mäng "Linnu toiduobjekti kompimine"
Õpilased sulgevad silmad ja pistavad käe erinevate toiduobjektidega täidetud kottidesse. Ülesandeks on mõelda, mis toiduga on tegu ja kellele võiks seda toitu pakkuda. See ülesanne aitab kinnistada koomiksite kaudu õpitut lindude toitmise kohta.

Lindude vaatlemine ja määramine

Muuseumiõpetaja näitab tuttpüti topist, tutvustab selle abil lindude kehaosi ja kirjeldab neid küsides õpilastelt suunavaid küsimusi. Õpilastele selgitatakse, mis on linnuvaatlused, miks ja kuidas neid tehakse. Jagatakse paari peale määramislehed ja/või vaadatakse laiali laotatud A4 pilte. Muuseumiõpetaja kaasab õpilasi pidevalt vestlusesse, et neil oleks võimalus ise vastuseid pakkuda ja jooksvalt küsimusi küsida.

Selgitatakse, kuidas kasutada nii binoklit kui ka vaatlustoru. Õpilased võtavad binoklid ja vaatlevad linde. Igaühel on järjekorras võimalus vaadata ka vaatlustoru sisse. Määramiseks kasutatakse kas laiali laotatud A4 suuruses pilte linnuliikidest ja/või määramislehti. Klassi saatvad täiskasvanud saavad õpilasi abistada linnumäärajatest haruldasemate linnuliikide otsimisega.

Õpetajal on võimalik koos õpilastega programmis tehtud vaatlused koolis andmebaasidesse sisestada. Selleks jagab muuseumiõpetaja soovi korral õpetajale linnuvaatlustabeli.

Nimekiri liikidest, keda oleme linnuvaatlustel kohanud:

  • Kormoran
  • Hõbekajakas
  • Naerukajakas
  • Sinikaelpart
  • Hõbehaigur
  • Hallhaigur
  • Hallvares
  • Kühmnokkluik
  • Merisk
  • Jääkoskel
  • Ristpart
  • Hahk
  • Tuttvart
  • Linavästrik
  • Rohevint
  • Kuldnokk
  • Rasvatihane

Kokkuvõte (5 min)

Kokkuvõtteks viib muuseumiõpetaja läbi lühikese lindude teemalise liikumismängu, et programmis õpitut korrata ja kinnistada. Lõpumängus keskendutakse vaadeldud linnuliikide kordamisele.

Viimati uuendatud: