Kaberla oja
Priit Adler

Õppeprogramm on loodud III kooliastme õpilastele, et süvendada nende teadmisi ökosüsteemidest (nõmme-, palu- ja lodumetsast) ja  vee keskkonna kaitsest. Piki Kaberla oja kulgeva kuni 3 km pikkuse matka käigus uuritakse taimestikku ja loomastikku, vaadeldatkse vee omadusi ning seejuures  arutletakse inimtegevuse mõju üle loodusele. Programm hõlmab praktilisi tegevusi nagu veeproovide võtmine ja toiduahelate koostamine, liikide määramine. Õppekäik lõpeb aruteluga, kus õpilased jagavad oma tähelepanekuid matkalt ja selgitavad, kuidas  inimese igapäevased valikud võivad muuta ökosüsteeme ja seega mõjutavad keskkonda meie ümber. 

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

  • Bioloogia: Ökoloogia ja keskkonnakaitse  
    4) analüüsib organismidevahelisi seoseid ökosüsteemis, mõistab eluslooduses toimuvaid protsesse ja hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonidele ning ökosüsteemide püsimisele;
  • Geograafia:  Veestik
    1) mõistab veekogude ja inimtegevuse vastastikuseid seoseid, veekogude uurimise tähtsust ning vee kaitse vajadust;
  • Keemia: Millega tegeleb keemia

    3) tunneb tähtsamaid laborivahendeid ja kasutab neid praktilisi töid tehes õigesti;

    Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemise eesmärk on kujundada arusaama loodusest kui terviksüsteemist, looduskeskkonna haprusest ning inimese sõltuvusest loodusvaradest ja -ressurssidest. Arutatakse milline on kohaliku kogukonna roll ojaäärse elurikkuse hoidmisel (nt niitmise ajastamine, organiseeritud jäätmekäitlus) ning milllist osa mängib veekogu säilitamisel traditsiooniline maakasutus veekogu ääres ja veekogu ökoloogiliste teenuste (turism, kalandus,  joogivee) tarbimine. 
     

Ainetevaheline lõiming:

Programm soodustab ainetevahelist lõimingut (loodusõpetus, bioloogia, geograafia), ühendades loodusteaduslikud teadmised praktiliste oskustega ning arendades kriitilist mõtlemist ja probleemide lahendamise võimekust. Õpilased õpivad nägema seoseid erinevate loodusainete vahel, mõistma teadmiste integreerimise olulisust ning rakendama õpitut reaalses maailmas. Selline lõimitud lähenemine toetab õpilaste terviklikku arengut ja valmistab neid ette keerukate keskkonnaprobleemide mõistmiseks ja lahendamiseks.

Kokkuvõttes aitab see õppeprogramm õpilastel mõista, kuidas erinevad teadusvaldkonnad on omavahel seotud ning kuidas integreeritud teadmised aitavad kaasa keskkonnateadlikkuse ja vastutustundliku käitumise kujunemisele.

Õpitulemused:

Õpilane pärast programmi läbimist:
teab: veekogu äärset ökosüsteem ja liike erivetes kooslustes, suudab tuvastada inimese mõju ökosüsteemile;
oskab: iseseisvalt koguda ja analüüsida veeproove, vaadeldakse vee omadusi ning teha järeldusi veekogu keskkonnaseisundi kohta.
väärtustab: looduskeskkonna elurikkust, mõistab oma rolli puhta vee hoidmisel ning rakendab keskkonnasäästlikke põhimõtteid, käitub ise häiringut vältivalt (liigub matkal jäätmeteta, kasutab liikumisel matkarada) (Keskkonnaridus)

Üldpädevused:

kultuuri- ja väärtuspädevus
õpipädevus
suhtluspädevus

Meetodid ja vahendid:

Meetodid:

  • Praktilised tegevused: veeproovide võtmine ja analüüs, liikide määramine äppidega 
  • Rühmatöö: Koostööülesanded, nagu taime- ja loomaliikide kaardistamine, vee  analüüside läbiviimine
  • Arutelud ja refleksioon: Matka mõlema osa lõpus toimuvad arutelud aitavad õpilastel mõtestada õpitut ning seostada seda igapäevaeluga.
  • Uurimuslik õpe: Hüpoteesi sõnastamine, katse planeerimine, järelduste tegemine
  • Mängulised tegevused: Õppeprotsessi lõpus toimuv mäng "Toiduahel" kinnistab teadmisi lõbusal ja kaasahaaraval viisil.

Vahendid vähemalt viiele rühmale

  • Veeanalüüsi komplektid: pH-meetrid, keeduklaasid, termomeetrid ja läbipaistvuse mõõtmise vahendid, ämber, vee omaduste määramiseks, puhta põhjaveega pudel. 
  • Binoklid rühmale ja luubid igaühele : taimestiku ja loomastiku detailseks uurimiseks.
  • Liigikaardid: abivahendid taimede ja loomade liigilise kuuluvuse määramiseks.
  • Kirjaplokid ja kirjutusvahendid: liiginimekirjad täienduste tegemiseks, veeproovi analüüsi alusleht.
  • Esmaabivahendid: ohutuse tagamiseks looduses liikudes.

Juhis õpetajale:

Palume valida õues viibimiseks sobiv, ilmale vastav riietus ja matkajalanõud. Võtta kaasa kerge eine ja jook. Soovitame õpilastele eelnevalt tutvustada programmi teemat ning asukohta. Samuti on soovitav, et õpilastel oleks oma nutitelefonidesse laetud mõned liigimääramise äpid nt   " PlantNet!" või "Obsidentify" või "Siuts". Peale õppekäiku soovitame koolis kuuldut/nähtut korrata ja kinnistada. Õppekäigu ajal on saatva õpetaja rolliks grupi jälgimine.

Ootame koolilt tagasisidet õppeprogrammi kvaliteedi kohta. Seda saab anda läbi keskkonnahariduse portaali. Vahetut tagasisidet küsime õpetajalt ja õpilastelt ka programmist kokkuvõtet tehes.

 

Sihtrühm:

7-9 kl III kooliaste

Kestus:

3 tundi

Grupi suurus:

28

Toimumise aeg:

Aastaringselt

Hind:

300€

Lisainfo:

Rada on 3 km loodusmaastikul (kuid seda on võimalik vajadusel läbida  1,5 km etappidena lühemalt) ja on igaühele jõukohane.

Programmi kestus on 3 tundi. Norra allikate külastamisel lisandub 1 tund.

Programmi saab kohandada puuetega õpilastele, kuid kahjuks ei ole rada läbitav abivahendiga liikujatele. Meie juhendajad on saanud puuetega inimestega tegelemiseks ettevalmistuse ja läbinud esmaabikursuse.

 

Läbiviimise koht:

Ubari Loodustarkuse Keskus

Läbiviimise asukoht:

59.4506511, 25.4242021

Programmi läbiviija:

Juhendajate hariduslik valmisolek.

Priit Adler: kõrgharidus- õpetatud agronoom, keskkonnaspetsialist, keskkonnamõju hindaja, müraekspert, loodusgiid tase 5, noorsootöötaja tase 6, matkajuht,  TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.

Ain Aasa: kõrgharidus, loodusainete õpetaja, loodusgiid, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.

Helgi Sammel: kõrgharidus metsainsener, loodusgiid noorsootöötaja, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.

Keel:

Eesti keel
Inglise keel
Vene keel

Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:

Ajakava ja tegevused:

  1. Sissejuhatus ja ohutusjuhend (15 min):
    • Tervitamine ja programmi eesmärkide tutvustus.
    • Ohutusreeglite ja käitumisjuhiste selgitamine looduses liikumisel ja veekogu ääres tegutsemisel.
  2. Matk Kaberla oja ääres  kokku (1 tund 45 min):
    • Ökosüsteemi uurimine:
      • Taimestik ja loomastik   sellest ca 1 tund
        • Õpilased jagatakse  viide rühma, et kaardistada erinevate Kaberla ökosüsteemi koosluste (lodumets, nõmmemets, palumets, veekogu -oja)  taime- ja loomaliike oja ümbruses. Selleks on neile antud erinevate koosluste liiginimekirjad, mida nad saavad  matka käigus täiendada. Õpilased peavad kõik nimekirjas toodud liigid loodusest üles leidma ja lisama omalt poolt uusi kui leitakse nende tegevusjälgi, neid nähakse või kuuldakse. Giid juhib tähelepanu matka käigus ettetulevatele liikidele ja kui need pole õpilasele tuttavad, siis suunab kasutama nutirakendusi.   Liikide määramisel saavad õpilased kasutada nutirakendusi " PlantNet!" või "Obsidentify" või "Siuts".  Giid abistab rakenduste esmasel kasutamisel.  Õpilased saavad täpsustavaid liigivaatlusi teha binoklite ja luupidega. Samuti peavad kõik rühmad pidevalt leidma loodusest inimtegevuse jälgi ja need ülestähendama. 
        • Rühmatöödest kokkuvõtet tehes arutletakse liikidevaheliste seoste ja ökosüsteemi tasakaalu üle. Miks leitud liigid elavad veekogu kallastel, kellest nad toituvad,  millised liigid domineerisid õpilaste meelest, mis juhtub kui veekogu kuivab - oja lähtes oleva Rummu raba kuivendamise tõttu  või  mingite kliimamuutuste tõttu peaks hakkama oja üleujutama, inimene teeb oja kaldal metsatöid.
      • Ojavee omaduste analüüs   sellest ca 45 minutit
        • Rühmatöö jätkub väikese uurimusliku tööga. Probleemiks on Kaberla oja veepuhtus. Tuletatakse koos meelde puhta vee tunnused. 
        • Kõik rühmad peavad kirjutama hüpoteesi, milliseks nad hindavad antud oja veepuhtust.
        • Oma hüpoteesi kontrollimiseks saavad kõik rühmad kasutada veeproovi võtmiseks plastmassämbreid, ph-meetreid, keeduklaase,  termomeetrit ja läbipaistvusuuringuteks on giidil kaasas võrdluseks puhta põhjaveega pudel. Viiakse läbi võrdluskatsed. 
        • Õpilased võtavad giidi juhtimisel veeproove ja mõõdavad parameetreid nagu pH, temperatuur ja läbipaistvus, kirjutavad töölehele.
        • Tulemusi võrreldakse kaasavõetud puhta vee prooviga.
        • Rühmad teevad järeldusi kas nende hüpoteesid pidasid paika.  Arutatakse millises osas ei pidanud nende hüpotees paika (vesi on pruunikas). Püütakse põhjendada oma eksiarvamusi. 
        • Kokkuvõte vee uuringust: Arutelu, mis tingib sellised vee omadused Kaberla ojas? Millisel rühmal õnnestus kõige täpsem hüpotees sõnastada ja seda tõestada?  Kui suur osakaal  Kaberla oja vee omadustest on tingitud  looduslikest teguritest ja kui suur osakaal on inimese tegevusel? Miks tuleb inimesel puhast vett kaitsta? Kas ja kuidas saab iga õpilane puhta vee kaitsele kaasa aidata?

3.Söögipaus (30 min):

  • Puhkus ja kaasavõetud eine nautimine looduse keskel.
  • Vaba aeg ümbruskonna iseseisvaks avastamiseks.

4. Kordamine ja mänguline tegevus (20 min):

  • Mäng "Toiduahel":
    • Õpilased moodustavad toiduahelaid, seostades erinevaid liike omavahel. Giidil on kaasas  pildid matkal kohatud liikidega. Iga õpilane saab  omale osa kaarte. Kõik peavad osalema (füüsiliselt liikuma, paikneme) mingisse toiduahelasse või toiduvõrgustikku ja selgitama, kuidas ta on teiste liikidega seotud ja kas ja kuivõrd on ta veekoguga seotud. Millises ökosüsteemis tavaliselt selline toiduahel eksisteerib? 
    • Arutletakse, kuidas muutused ühes lülis  mõjutavad kogu ökosüsteemi. Millised inimese tegevused võivad tingida veekogus või metsas liikide kadu?

5. Kokkuvõte ja lõpetamine (10 min):

  • Arutelu õpitu üle: mida uut avastati ja nähti matkal.
  • Kuidas saadud teadmisi igapäevaelus rakendada?
  • Tagasiside kogumine ja programmi lõpetamine.

Viimati uuendatud: