Õppeprogrammi eesmärk:
- kujundada kooli teise astme õpilastes teadlikkust toidu päritolust ja selle seosest keskkonnamõjude ning kliimamuutustega;
- selgitada, kuidas ja kus toitu toodetakse ning kuidas on toidu tootmine seotud kasvuhoonegaaside tekke ning kaudu kliimamuutusega;
- suunata õpilasi tegema igapäevases toiduvalikus keskkonnasõbralikumaid ja jätkusuutlikumaid otsuseid, vältides toidu raiskamist;
- toetada õpilaste arusaamist toiduvalikute keskkonnamõjudest ja kliimamuutuste leevendamisest, andes neile tööriistad teadlikuks tarbimiseks (kuidas lugeda toidupakendeid, millised toidud on madalama keskkonnamõjuga, kuidas vältida raiskamist).
Läbi praktiliste tegevuste, arutelude ja järelduste õpilased:
- mõistavad, mis on kasvuhooneefekt, saavad ülevaate kliimasoojenemise põhjustest ja tagajärgedest ning toiduainete tootmise ja raiskamise seostest kasvuhoonegaaside vabanemisega;
- kirjeldavad põhiliste toiduainete tootmise etappe ning mõistavad nende etappide seoseid energia- ja kütusekulu ning süsinikujalajäljega;
- saavad visuaalselt ja praktiliselt aru, millised toiduainete tootmise etapid on kõige energiamahukamad ja millel on suurim süsinikujalajälg;
- analüüsivad oma igapäevaelus tehtud toiduvalikute keskkonnamõjusid;
- saavad teada, kuidas nende toiduvalikud aitavad kaasa kasvuhoonegaaside eraldumisele ning milliseid teadlikke valikuid saab teha, et vähendada nende igapäevast ökoloogilist jalajälge;
- arutlevad taastuvate ja taastumatute loodusvarade kasutamise üle, analüüsides ja võrreldes erinevaid toiduainete tootmise etappe ning nende seoseid loodusvarade kasutamisega.
Õppeprogramm 4.- 6. kl
Programmi väljatöötamist rahastas Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism 2014-2021 programm „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine".
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Loodusteaduslikud üldpädevused, õpilane:
- huvitub keskkonnast ja selle uurimisest ning loodusteaduste õppimisest;
- rakendab loodusteadustes omandatud teadmisi ja oskusi keskkonna nähtuste analüüsimiseks, kasutades teaduslikke mudeleid;
- märkab, sõnastab ja lahendab igapäevaelus toidu tarbimise ja tootmisega seotud probleeme, teeb põhjendatud otsuseid ning kasutab loovat ja kriitilist mõtlemist;
- väärtustab elurikkust ja jätkusuutlikku arengut ning käitub tervislikult;
- mõistab, et inimene on osa loodusest ja mõjutab seda oma tegevusega ning toob näiteid vastutustundliku tarbimise kohta.
Ainete vaheline lõiming:
Loodusõpetus ja geograafia, õpilane:
- nimetab ja näitab riikide kaardilt riike, kes toitu kasvatavad;
- analüüsib kasvuhoonegaaside teket ja nende mõju keskkonnale, aidates mõista, kuidas toidu transport mõjutab kliimamuutusi;
- toob näiteid põllukultuuride saagikust mõjutavate tegurite, muldade kahjustumise põhjuste ning tagajärgede kohta (teemat käsitletakse ainult 6. kl).
Loodusõpetus ja inimeseõpetus, õpilane:
- tarbib vastutustundlikult, mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest;
- käitub teadliku ja säästliku tarbijana; väärtustab kohalikke ja hooajalisi toite;
- hoidub toidu raiskamisest ja selgitab, kuidas vähendada toiduraiskamist.
Loodusõpetus ja eesti keel/kirjandus, õpilane: väljendab end selgelt ja asjakohaselt suuliselt ning kirjalikult; jutustab kuuldust, nähtust ja loetust.
Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks. Õpilasi suunatakse arutlema keskkonnaprobleemide (toidu kasvatamine, tootmine, tarbimine jne) üle nii kodukoha, ühiskonna kui globaalsel tasandil - eesmärgiga arendada II kooliastme õpilastes säästvat suhtumist ümbritsevasse ja toimida keskkonda säästva tarbijana.
Seosed keskkonnateadlikkuse ja säästva arengu teemadega, õpilane:
- teab, kuidas toidu tootmine, transport ja tarbimine mõjutab keskkonda; toob selle kohta näiteid;
- nimetab võimalusi, milliste tegevustega on võimalik inimtegevusel tekitatud toidutootmise kahjulikku mõju keskkonnale ennetada või leevendada.
Õpitulemused:
Analüüsivad oma igapäevaelus tehtud toiduvalikute keskkonnamõjusid ja mõistavad, kuidas need valikud aitavad kaasa kasvuhoonegaaside eraldumisele.
Arutlevad taastuvate ja taastumatute loodusvarade kasutamise üle, mõistes nende mõju keskkonnale ja kliimamuutustele.
Mõistavad, mis on kasvuhooneefekt, saavad ülevaate kliimasoojenemise põhjustest ja tagajärgedest ning toiduainete tootmise ja raiskamise seostest kasvuhoonegaaside vabanemisega.
Teavad, kuidas toimida keskkonnateadliku tarbijana, väärtustades kohalikku ja hooajalist toitu ning vältides seeläbi toidu raiskamist.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid: vestlus, arutelu, õppemäng, grupitöö, esitlus.
Õppevahendid: toiduainete pakendid ja mulaažid (6 komplekti), igas komplektis 5 erinevat pakendit; magnetkaartide ja lamineeritud toidukaartide komplektid toiduainete tootmise erinevate etappide, kütuse ja energiakulu tähistega (magnetkaarte 2, lamineeritud kaarte 12 komplekti), toidukaartide komplektid (6 tk), maailma riikide kaardid (6 tk), slaidiesitlus “Kliimamuutused ja toit” video https://www.youtube.com/watch?v=vdkB6AXquCQ&t=1s.
Juhis õpetajale:
Õpetaja tutvub programmi sisu ja eesmärkidega; kaasas olevad täiskasvanud innustavad lapsi programmist aktiivselt osa võtma ja jälgivad, et lapsed käituvad headele tavadele vastavalt; vajadusel täidavad kohapeal programmi raames kokkulepitud ülesandeid.
Programm ei vaja eraldi ettevalmistust.
Õppeprogrammi toimumise järel kogume õpetajatelt tagasisidet kohapeal ja küsimustiku abil, mis täidetakse tahvelarvutis. Vastused kogume oma andmebaasidesse, et vajadusel sisse viia parandused.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
- Grupi suurus 12- 24 õpilast.
- Maksumus: kuni 12-le 2x45 min 70€, kuni 24-le 2x45 min 140€. Suurema grupi puhul võimalus valida kõrvale teine programm.
- Vajadusel erikokkulepped toitlustuse osas (nt programmipäeva tellimisel).
- Erivajadustega õpilaste puhul vajalik eelnev konsultatsioon, va liikumispuudega õpilane - ratastooliga ligipääs hoovialal ja majas.
- Parkimine: keskusel olemas parkla ( bussid, jalgrattad).
- Õppetöö toimub siseruumis: õppeklassis.
- Majas liikumiseks kaasa vahetusjalanõud.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.375427047578, 24.531081318855
Programmi läbiviija:
Karin Klaus (bioloogia ja geograafia MSc (Tartu Ülikool) spetsialiseerumine - mikrobioloogia. Läbinud TÜ täiendkoolituse „Kliima ABC“ ja Simon Kleini (Office for Climate Education) kliimateemalise koolituse.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus (15 min):
- programmi eesmärkide, käitumisreeglite ja ohutusnõuded selgitamine;
- eelteadmiste kontrollimine, suunavate küsimuste kaudu (nt mis on kliimamuutused);
- kuidas toit meie toidulauale jõuab (nt mida tähendab toiduraiskamine);
- arutelu ja selgitus vastavalt õpilaste vastuste põhjal: süsinikujalajälg, kliimamuutuste põhjused ja tagajärjed (illustreerivad lühi video ja slaidid).
Praktiline osa (60 min): õpilased jagatakse 4-liikmelistesse gruppidesse, igale lauale on valmis pandud õppekomplektid (maakaart, kaardikomplekt toiduainete piltidega ning kaardikomplekt toiduainete tootmise piltide ja sümbolkaartidega).
Õppemäng nr 1. Toidu tootmise etapid ja süsinikujalajälg (mõistmaks toidu tootmise keskkonnamõjusid ja arendamaks kriitilist mõtlemist).
Õpilased asetavad 4-liikmelistes gruppides kahe toidu (loomse ja taimse) tootmisetapid ning toidu tootmiseks vajalikud energia- ja kütusežetoonid magnetkaartide abil tahvlile. Järgnevalt koostatakse kuue toiduaine tootmise etapid lamineeritud pildikaartide abil, võrreldakse nende kütuse- ja energiakulu.
Arutelu:
- milliste toitude tootmisel on keskkonnale kõige suurem negatiivne mõju, miks;
- kuidas mõjutab kliimat põllumajanduses kasutatava kütuse ja energia tootmine fossiilsetest kütustes;
- kuidas toidusaagi suurus ja muldade viljakus sõltuvad erinevatest teguritest, sealhulgas kliimamuutustest (6. kl);
- miks eelistada kohalike toitu; millel on madalam transportimisega seotud ökoloogiline jalajälg.
Õppemäng nr 2. Kohaliku ja imporditud toidu võrdlus (mõistmaks ja uurimaks toidutootmise mõju keskkonnale ja võrreldes rahvusvahelisi ja kohalikke toiduvalikuid).
Õpilased järjestavad 4-liikmelistes gruppides toiduainete piltidega mängukaardid (3 komplekti), lähtudes nende tootmise keskkonnamõju suurusest.
Arutelu:
- millistel toiduainetel oli keskkonnale suurem ja kõige väiksem mõju, miks;
- millised tegurid ja miks muudavad toidu keskkonnamõju, nagu süsinikujalajälg, vee- ja maakulu;
- millised kohaliku toidu liigid on Eestis kõige väiksema keskkonnasõbralikud ja miks.
Õppemäng nr 3. Toidu teekond ja toiduraiskamise vähendamine (mõistmaks toidu liikumisteekonda tarbijani, keskendudes transpordi ja tarneahela kasvuhoonegaasidel, võrreldes kohalike ja imporditud tooteid ning arutades toiduraiskamist).
Õpilased uurivad 4-liikmelistes gruppides neile antud toidupakendite ja toidumulaažide abil toidupakendeid, et määrata, millisest riigist toiduaine Eestisse saabus.
Arutelu:
- kuidas kaupade transport on seotud kasvuhoonegaaside tekkimisega;
- toidukadudest ja raiskamisest, nende keskkonnamõjudest, ning selle vähendamisest ja ennetamisest;
- toovad näiteid, kuidas nemad saavad kodus/koolis toidu raiskamist vältida või vähendada.
Kokkuvõte, tagasiside (15 min) aruteluvormis:
- mida uut õppisid ja kuidas igapäevased toiduvalikud võivad olla keskkonnasõbralikumad;
- milliseid keskkonnasõbralikke valikuid saate kodus või koolist teha, et vähendada ökoloogilist jalajälge;
- toovad näiteid kohaliku toidu ja taimetoidu eelistest keskkonnale ning kliimamuutuste leevendamise seisukohast.
Hinnang õpitule: mida programmi jooksul kõige rohkem nautisid, milliseid mõtteid see tekitas ja mida tahaksid veel rohkem teada. Aidates seeläbi omandatud teadmisi paremini seostada ja neid edaspidi igapäevaelus rakendada.