Õppeprogramm keskendub taimede kohastumustele erinevates loodusvööndites ning nende seostele kliima, fotosünteesi ja ökosüsteemide toimimisega. Programmi käigus analüüsivad õpilased, kuidas keskkonnatingimused – valgus, temperatuur ja vee kättesaadavus - mõjutavad taimede ehitust, ning seostavad vaadeldud taimede kohastumused nende kasvutingimustega. Erilist tähelepanu pööratakse troopiliste vihmametsade ja kuumakõrbete taimedele, mis on kohastunud väga erinevate keskkonnatingimustega.
Õppeprogrammi jooksul analüüsivad õpilased loodusvööndite kaarti ja kliimadiagramme ning arutlevad tegurite üle, mis kujundavad eri piirkondade kliimat. Rühmatöödes seostatakse kliima, elustiku ja ökosüsteemide toimimise vahelisi seoseid ning käsitletakse vihmametsade ja kõrbete ökoloogilist tähtsust. Samuti pööratakse tähelepanu fotosünteesi rollile biosfääris ning taimede tähtsusele aine- ja energiaringes.
Programmi keskseks osaks on temaatiline ekskursioon Tartu Ülikooli botaanikaaia kasvuhoonetes, kus õpilased vaatlevad erinevate loodusvööndite taimi ning nende kohastumusi. Vaadeldakse näiteks liaane, epifüüte ja sukulente ning analüüsitakse, kuidas taimede ehitus toetab fotosünteesi ja ellujäämist erinevates keskkondades. Lisaks käsitletakse taimede rolli inimtegevuses, troopiliste taimede majanduslikku tähtsust ning arutletakse keskkonnaprobleemide, elurikkuse vähenemise ja toidutootmisega seotud küsimuste üle.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
GRÕK Lisa 4. Loodusained
2.1.3. Bioloogia õpitulemused
II kursus „Molekulaarsed protsessid“
Organismide energiavajadus
2) selgitab ja väärtustab fotosünteesi eesmärke, tulemust ja tähtsust taimedele, protsessi olulisust teistele organismidele ning kogu biosfäärile.
IV kursus „Inimene ja keskkond“
Keskkonnakaitse
1) analüüsib inimtegevuse osa liikide hävimises ning suhtub vastutustundlikult enda tegevusesse looduskeskkonnas.
2.3.3. Geograafia õpitulemused
II kursus „Maa kui süsteem“
Atmosfäär
3) analüüsib teabeallikate põhjal mõne piirkonna kliimat ning seostab selle kliimat kujundavate tegurite mõjuga.
III kursus „Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid“
Põllumajandus ja toidutootmine ning keskkonnaprobleemid
1) arutleb maailma toiduprobleemide ning nüüdisaegse põllumajanduse, sh tehnoloogia võimaluste üle nende lahendamisel.
Läbiv teema: keskkond ja jätkusuutlik areng. Õppeprogramm toetab keskkonna ja jätkusuutliku arengu teemat sellega, et arutleme looduse ja inimese suhete üle: kui palju oma igapäevaelus kasutame vihmametsades kasvavaid taimi ja nende saadusi, mis tähtsus on ekvatoriaalsetel vihmametsadel kogu ökosüsteemile, mis ohustab vihmametsi ning mida saaksime ise teha, et keskkonda ja elurikkust hoida. Programm lähtub teaduslikust maailmavaatest. Programmis käsitletakse loodusvööndite ja inimtegevuse vahelisi seoseid. Kasvuhoonetes vaadeldakse troopilisi majandustaimi ning arutletakse nende kasvatamise ja tarbimise mõjust vihmametsade elurikkusele. Rühmatöödes analüüsitakse ühe inimtegevuse (nt vihmametsade raadamine või kõrbestumine) mõju ökosüsteemidele ning arutletakse võimaluste üle, kuidas vastutustundlik tarbimine aitab kaasa elurikkuse säilitamisele. Programmi tulemusena praktiliste tegevuste ja uute kogemuste kaudu suureneb õpilaste keskkonnateadlikkus ja kujunevad säästva eluviisi harjumused ning hoiakud. Programmi tulemusel oskavad õpilased analüüsida taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning teavad vihmametsades ja kuumakõrbetes sagedamini esinevaid keskkonnaprobleeme.
Õppeainete lõiming:
Füüsika: kliimasüsteemi, energia tasakaalu ja temperatuuride mõistmine; päikeseenergia ja termodünaamika seosed kliimamustritega (seosed globaalsete füüsikaliste protsessidega aitavad selgitada, miks erinevad vööndid on erineva kliimaga).
Ühiskonnaõpetus: keskkonnapoliitika ja rahvusvahelised kokkulepped.
Eesti keel: arutelu globaalse vastutuse või säästva arengu üle (tugevdatakse kriitilist mõtlemist, argumenteerimist).
Matemaatika: kliimadiagrammi lugemine.
Õpitulemused:
Õpilane: kirjeldab vihmametsade ja kuumakõrbete peamisi keskkonnatingimusi; nimetab nendes loodusvööndites kasvavaid iseloomulikke taimi ja nende kohastumusi; teab troopiliste vihmametsade ökoloogilist ja majanduslikku tähtsust.
Oskused
Õpilane: analüüsib kliimadiagrammide põhjal vihmametsade ja kuumakõrbete keskkonnatingimusi; seostab taimede ehituslikud ja talitluslikud kohastumused keskkonnatingimustega kasvuhoonetes vaadeldud taimede näitel; võrdleb vihmametsa- ja kõrbetaimede kohastumusi; selgitab fotosünteesi tähtsust erinevates loodusvööndites; analüüsib inimtegevuse mõju vihmametsade elurikkusele ning arutleb võimalike lahenduste üle.
Hoiakud
Õpilane väärtustab vihmametsade ja kuumakõrbete elurikkust ning mõistab nende tähtsust maailma ökosüsteemides; mõistab, et inimtegevus ja tarbimisvalikud mõjutavad loodusvööndite elurikkust; väärtustab looduse mitmekesisuse hoidmist ja vastutustundlikku loodusvarade kasutamist.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid
Rühmatöö, paaristöö, ringkäik ja vaatlused kasvuhoonetes, võrdlemine, töölehe täitmine, kirjeldamine, järeldamine, arutelu (paar arutab 2 min, paarid ühendatakse neljaliikmeliseks rühmaks 3–4 min, klass arutab ühiselt 5 min). Juhendaja poolt teema tutvustus ja õpilasi kaasav kokkuvõte.
Õppeprogrammi läbiviimiseks vajalikud õppematerjalid ja vahendid
Kogu klassile: elustaimede püsiekspositsioon botaanikaaia kasvuhoonetes, suur maailmakaart (loodusvööndite seinakaart).
Igale rühmale: taimede fotod, taimede viljad ja saadused.
Paari peale: tööleht, kirjutamisalus, harilik pliiats, kollane ja roheline värvipliiats, kliimadiagrammid, kontuurkaart.
Õppevahendid võtab kaasa juhendaja.
Juhis õpetajale:
Programmile tulekuks õpilastelt eelteadmisi ei eeldata, kuid soovitame õpetajal eelnevat õpilastele rääkida kuhu minnakse ja mis teemal õppeprogramm toimub.
Programm toimub siseruumides: kasvuhoonetes ja õppeklassis. TÜ botaanikaaia õppeklassis ja kasvuhoonetes ollakse välisjalanõudes, vahetusjalanõusid pole vaja kaasa võtta.
Ootame õpetajalt koostöövalmidust ja aktiivset osalemist programmi tegevustes koos õpilastega. Õppeprogrammi ajal innustab kaasas olev õpetaja õpilasi programmist aktiivselt osa võtma ja jälgib, et õpilased käituvad headele tavadele vastavalt.
Pärast programmi palume õpetajal täita tagasiside küsimustik.
Peale õppeprogrammi rakendab/seostab õpetaja õpilaste programmil saadud kogemusi ja teadmisi nende edasises õppetöös.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Lisainfo:
Tartu Ülikooli botaanikaaias on tänapäevane õpikeskkond, õppeklass ja elustaimede püsiekspositsioon, botaanikaaias on lift, trepid ja välistreppide kõrval on ka kaldtee. Õpetajal palume registreerumisel teavitada botaanikaaia teabespetsialisti või juhendajat grupi erisustest (näiteks erivajadusega õpilased jm), koostöös kooliga täpsustame programmi võimalused. Programmiks vajalikud õppevahendid annab juhendaja, õppevahendid on arvestatud rühmatööks. Täpsem lisainfo saadetakse õpetajale registreerumisel.
Oma kaasavõetud võileibu on võimalik süüa peale programmi lõppu õppeklassis või botaanikaaia piknikuplatsil.
Erivajadustega õppijate osalemine
Õppeprogramm on kohandatav erinevate õppijate vajadustele võimaluste piires. Tartu Ülikooli botaanikaaia õppeklass ja kasvuhooned on ligipääsetavad ning hoones on lift. Õpetajal palume registreerumisel teavitada juhendajat või teabespetsialisti õpilaste erivajadustest, et saaksime koostöös kooliga kavandada sobivad kohandused (näiteks õppetegevuste tempo, juhendamise viis, töökorraldus või õppematerjalide kasutamine). Kui mõni programmi osa ei ole konkreetse erivajaduse tõttu täielikult kohandatav, lepitakse õpetajaga eelnevalt kokku võimalikud alternatiivsed tegevused.
Lisainfo ja tellimine: loodusmuuseum@ut.ee; tel 737 6076
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.384823725798, 26.7213052
Programmi läbiviija:
Botaanikaaia juhendaja Margit Hirv.
Haridus: Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia BSc, Tartu Ülikooli õpetajakoolitus põhikooli ja gümnaasiumi bioloogia õpetaja erialal, Eesti Maaülikooli botaanika ja mükoloogia MSc.
Kogemus: töötanud Tartu Ülikooli loodusmuuseumis alates 2005. aastast botaaniliste kogude kuraatorina ja 2018. aastast loodushariduse spetsialistina.
Botaanikaaia juhendaja Kristine Fenske.
Haridus: Jäneda õppe- ja nõuandekeskuse aia- ja maastikukujundus.
Kogemus: Tartu Ülikooli botaanikaaias alates 2013. aastast giiditöö ja õppeprogrammide koostamine ja läbiviimine, koolituste juhendamine.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
1. Sissejuhatus ja eelteadmiste kaardistamine. 15 min
Õppeprogramm algab botaanikaaia ja programmi tutvustusega ning soojendusmänguga. Lepitakse kokku käitumisreeglid. Arutelu käigus kaardistatakse õpilaste teadmised taimede rollist biosfääris ning fotosünteesi tähtsusest. Õpilased arutlevad fotosünteesi eesmärgi, tulemuse ja tähenduse üle nii taimedele kui ka teistele organismidele ning kogu Maa elusloodusele. Samuti meenutatakse loodusvööndite ja kliimavöötmete põhimõisteid.
2. Loodusvööndid ja kliimat kujundavad tegurid. 30 min
Õpilased tutvuvad maailma loodusvööndite kaardiga ning analüüsivad erinevate piirkondade kliimadiagramme. Rühmatöö käigus analüüsivad õpilased kliimadiagramme ning võrdlevad vihmametsade ja kuumakõrbete kliimatingimusi. Arutletakse, millised tegurid (nt geograafiline laius, õhuringlus, ookeanide mõju) kujundavad nende piirkondade kliimat. Samuti analüüsitakse vihmametsade ja kõrbete ökoloogilist tähtsust ning peamisi ohutegureid. Rühmad esitavad oma järeldused klassile.
Rühmad esitavad oma järeldused ning võrdlevad neid teiste rühmade tulemustega. Ühisarutelus sõnastatakse kliimat kujundavad peamised tegurid.
3. Temaatiline ekskursioon kasvuhoonetes: taimede kohastumused ja fotosüntees. 50 min
Kasvuhoonetes vaatlevad õpilased vihmametsade ja kuumakõrbete taimi ning analüüsivad nende kohastumusi erinevates keskkonnatingimustes. Vaatluse all on liaanid (nt monstera, tobiväät, kannatuslill), epifüüdid (troopilised orhideed, sarvsõnajalg, habetillandsia) ning kuumakõrbete sukulendid (kaktused jt).
Arutletakse, kuidas taimede ehitus ja elustrateegiad toetavad fotosünteesi toimimist erinevates keskkondades (nt veesäästlikkus kõrbes, valguse kättesaamine vihmametsas).
Õpilased töötavad paarides. Iga paar saab töölehe, mille abil vaadeldakse kasvuhoonetes kasvavaid taimi. Töölehel kirjeldatakse vähemalt kolme taime kohastumusi, seostatakse need keskkonnatingimustega ning võrreldakse vihmametsa- ja kõrbetaimede kohastumusi. Juhendaja suunab vaatlust küsimustega ning täiendab õpilaste tähelepanekuid selgitustega.
Kasvuhoonetes tutvutakse troopiliste kultuurtaimedega (nt banaan, kohvipuu, suhkruroog, õlipalm) ning arutletakse lühidalt nende kasvatamise ja tarbimise mõjust vihmametsade elurikkusele.
Temaatiline ekskursioon kasvuhoonetes (50 min) toimub järgmiselt:
- 15 min – juhendaja tutvustab vihmametsa taimi ja nende kohastumusi, õpilased vaatlevad ning vastavad suunavatele küsimustele.
- 20 min – paaristöö töölehega: õpilased kirjeldavad ja võrdlevad taimede kohastumusi ning seostavad need keskkonnatingimustega.
- 10 min – juhendaja tutvustab kõrbetaimi ja nende kohastumusi, õpilased võrdlevad neid vihmametsataimedega.
- 5 min – ühine arutelu ja järelduste sõnastamine.
4. Inimtegevus, elurikkus ja toiduprobleemid. 15 min
Õpilased analüüsivad väikestes rühmades, kuidas nende igapäevased tarbimisvalikud (nt kohv, banaanid, roosuhkur, palmiõli sisaldavad tooted) on seotud troopiliste vihmametsade loodusvarade kasutamisega. Arutelu käigus hinnatakse erinevate valikute mõju elurikkusele ning otsitakse võimalusi vastutustundlikuks tarbimiseks.
Arutelus käsitletakse vihmametsi kui elurikkuse keskusi ning analüüsitakse inimtegevuse rolli liikide hävimises ja ökosüsteemide muutumises. Õpilased arutlevad ka globaalse toidutootmise ja põllumajanduse üle: kuidas mõjutavad loodusvööndid toidu tootmist ning millised on nüüdisaegse põllumajanduse ja tehnoloogia võimalused maailma toiduprobleemide lahendamisel.
Õpilased analüüsivad rühmades ühte näidet inimtegevuse mõjust loodusvöönditele (nt vihmametsade raadamine põllumajanduse tõttu või kõrbestumine ebaõige maakasutuse tagajärjel) ning arutlevad võimalike lahenduste üle.
5. Aktiivsed rühmategevused või loov ülesanne. 15 min
Õpilased lahendavad loodushariduslikes „pesades“ ülesandeid, mis seostavad taimi, loodusvööndeid ja inimkasutust (nt taime ja toote seostamine, taimede paigutamine õigesse loodusvööndisse).
Alternatiivina valmistavad rühmad lühikese etteaste või mini-esitluse oma valitud vihmametsa või kuumakõrbe taimest, käsitledes selle ökoloogilist rolli, kohastumusi ja tähtsust inimesele.
6. Õppeprogrammi kokkuvõte ja refleksioon. 10 min
Programmi lõpus tehakse ühine arutelu, kus õpilased reflekteerivad õpitut: millised teadmised taimede, loodusvööndite ja inimtegevuse seoste kohta olid uued ning millised küsimused tekkisid. Iga osaleja saab jagada oma muljeid ja olulisemaid tähelepanekuid.