Study result:

Õpilased tunnevad Eestis olulisemaid maavarasid; teavad Eesti taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid; teavad Eesti maavarade kasutusalasid ja nende kaevandamist ning sellega seonduvaid keskkonnaprobleeme, suureneb õpilaste keskkonnateadlikkus inimeste keskkonnakasutuse valdkonnas; väärtustavad Eesti loodust ja keskkonda ning selle kaitset; õpilastel kujunevad säästliku elu harjumused.

Interdisciplinary integration:

Põhikooli riiklik õppekava. Loodusainete valdkond.

3. kooliaste (7.9. kl)

2.1.6.16. Eesti loodusvarad

Õpitulemused

Õpilane:

1) nimetab taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid Eestis ning toob nende kasutamise näiteid;

2) oskab eristada graniiti, paekivi, põlevkivi, liiva, kruusa, savi ja turvast;

3) toob näiteid taastuvenergia tootmise ja kasutamise võimaluste kohta oma kodukohas;

4) selgitab mõistliku tarbimise vajadust, lähtudes seosest loodusvarad – tarbimine – jäätmed.

Õppesisu

Eesti loodusvarad, nende kasutamine ja kaitse. Loodusvarad energiaallikatena. Eesti maavarad, nende kaevandamine ja kasutamine. Kaevanduste ja karjääride kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid.

2.3.4.2. Geoloogia

Õpitulemused

Õpilane:

1) kirjeldab jooniste järgi Maa siseehitust

5) selgitab kivimite murenemist, murendmaterjali ärakannet ja settimist ning sette- ja tardkivimite teket;

6) iseloomustab ja tunneb nii looduses kui ka pildil liiva, kruusa, savi, moreeni, graniiti, liivakivi, lubjakivi, põlevkivi ning toob näiteid nende kasutamise kohta;

Õppesisu

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

  1. kivimite (liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, kivisöe, graniidi) ja setete (liiva, kruusa, savi) kirjeldamine ning võrdlemine;

 

2.3.4.13. Euroopa ja Eesti majandus

Õpitulemused

Õpilane:

1) analüüsib loodusressursside, tööjõu, kapitali ja turgude mõju Eesti majandusele ning toob näiteid majanduse spetsialiseerumise kohta;

3) selgitab energiamajanduse tähtsust, toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõju kohta keskkonnale;

4) analüüsib soojus-, tuuma- ja hüdroelektrijaama või tuulepargi kasutamise eeliseid ning puudusi elektrienergiat tootes;

5) iseloomustab põlevkivi kasutamist energiat tootes;

Õppesisu

Majandusressursid.. Energiaallikad, nende kasutamise eelised ja puudused. Eesti

energiamajandus. Põlevkivi kasutamine ja keskkonnaprobleemid.

Põhimõisted: taastuvad ja taastumatud loodusvarad, energiaallikad:

tuuma-, hüdro-, tuule- ja päikeseenergia.

 

 

Methods:

Individuaalne või paaristöö, esitlus, vaatlused, võrdlemine, uurimine binokulaarmikroskoobi ja luubiga, töölehe täitmine, tulemuste dokumenteerimine, kuulamine, arutelu, kokkuvõte.

Guidance for teacher:

Saatvalt õpetajalt ootame koostöövalmidust ja aktiivset osalemist programmi tegevustes koos õpilastega.

Target group:

7-9 kl III kooliaste

Keywords:

Duration:

3 x 45min

Group size:

25

Occurence time:

Aastaringselt

Price:

135€

Additional info:

Õppeprogrammi pakkuja, info ja tellimine: Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Tartu, Vanemuise 46, loodusmuuseum@ut.ee, tel 737 6076, www.natmuseum.ut.ee

Lisainfo

TÜ loodusmuuseumis on tänapäevane õpikeskkond, uued õppeklassid ja uudne püsiekspositsioon, muuseumihoones on lift, trepid ja välistreppide kõrval sissepääsuks ka kaldtee. Õpetajal palume registreerumisel teavitada muuseumi teabespetsialisti või juhendajat grupi erisustest (näiteks erivajadusega õpilased jm) ja soovidest, koostöös kooliga täpsustame programmi võimalused.

Programmiks vajalikud õppevahendid annab juhendaja, õppevahendid on arvestatud rühmatööks. Täpsem lisainfo saadetakse õpetajale registreerumisel.

Place of performance:

TÜ loodusmuuseum

Location of execution:

58.373348575786, 26.7162907

Language:

Eesti keel

Last saved:

31.01.2021

Long description:

Õppeprogrammi sisu ja tegevuste kirjeldused

1. Sissejuhatus programmi. Õppeklassis tutvustatakse töökorraldust, ajakava ja reegleid.

2. Koolis õpitu meeldetuletamine. Kivim, maavara, loodusvara, geoloogia ja selle olulisus.

3. Videofilm “Eesti maapõue rikkused”. Videofilmi vaatamine Eesti maavaradest.

4. Eesti maavarade tundmaõppimine. Esitlus Eesti maavarade kohta ja praktiline õppekogu vaatamine. Kasutada on binokulaarmikroskoobid ja luubid. Õppekogus on savi, glaukoniitliivakivi, klaasiliiv, lubjakivi, dolomiit, fosforiit, graptoliitargilliit, graniit, turvas, põlevkivi. Seostamine varem õpituga ja ka teiste ainetega (keemia, bioloogia, geograafia).

5. Töölehtede ülesannete täitmine olenevalt klassist kas individuaalselt või paarikaupa, õppeklassis ja muuseumi geoloogia saalis.

Esimeseks ülesandeks on erinevate maavarade: liivakivi, savi, lubjakivi, fosforiidi, põlevkivi, graniidi ja graptoliitargilliidi äratundmine. Töölehel on küsimused setete ja kivimite kohta.

Töölehe küsimustele saab vastuseid nii õppimise käigus, õppekogust kui ka muuseumi vitriinidest. Töölehe küsimuste vastused aitavad kinnistada õpitut ja loovad seoseid maavarade kaevandamise, maavarade kasutamise ja keskkonnaprobleemide valdkonnas.

6. Kokkuvõte. Kokkuvõte arutelu ja esitlusena koos õpilastega. Kokkuvõtteks korratakse üle õiged vastused ja küsitakse õpilastelt programmis saadud uute/huvitavate teadmiste kohta.