Seeneprogramm pakub võimalust tutvuda erinevate praktiliste tööde, vaatluste, ülesannete, kokkamise ja degusteerimise kaudu seeneriigi erinevate külgedega. Läbitakse väikeste töörühmadega üheksa erinevat seeneteemalist tööpunkti, täites ka töölehte. Tööpunktides võrreldakse seeni taimede ja loomadega; tutvutakse pärmseente, hallitusseente, erinevate puuseente ja nende tekitatud puidumädanikega; vaadatakse suurendusega šampinjoni viljakeha, mütseeli, eoslehti ja eoseid; vaadeldakse sümbiootilisi mükoriisaseeni männi juurtel ja samblikupreparaati narmassamblikust; uuritakse erinevaid torikulistest tehtud seenepabereid ja erinevate seentega värvitud lõngu; jälgitakse ja mõtestatakse protsesse kerkivas taignas ja käärivas vesilukuga suhkruvedelikus; tutvutakse seente kasutusvõimalustega erinevates valdkondades. Tegutsetakse köögis, valmistatakse mõned lihtsamad seeneroad ja degusteeritakse neid. Programm lõpeb väitlusega seente kasulike ja kahjulike külgede teemal.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Programm seostub järgmiste bioloogia teemadega:
Seente tunnused ja eluprotsessid
Õpilane:
1) võrdleb seeni taimede ja loomadega;
2) kirjeldab erinevate seenerühmade ja samblike ehituse ja talitluse mitmekesisust ning toob selle kohta näiteid, sh selgitab parasiitluse ja sümbioosi tähtsust;
3) selgitab seente ja samblike paljunemise viise ning arenguks vajalikke tingimusi;
4) analüüsib seente ning samblike osa looduses ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid, väärtustades neid eluslooduse tähtsate osadena.
5) teab tähtsamaid söödavaid ja mürgiseid seeneliike ja tunneb neid looduses ära.
Läbiv teema: Keskkond ja jätkusuutlik areng - programmis käsitletakse seente osa inimeste elus kasu ja kahju osas (kasutamine toidu tootmisel, seenekasvatus, antibiootikumide saamine, toidu ja ehitiste kahjustamine jm), samuti seente rolli ökosüsteemides.
Õpitulemused:
• oskab kasutada mikroskoopi ja binokulaari erinevate suurendustega objektide vaatamiseks; vahet teha puidu valge- ja pruunmädanikul; eristada tuntumaid söögi- ja mürgiseeni; võrrelda seeni taimede ja loomadega; valmistada ahjus šampinjone hallitusjuustuga; eristada valge- ja sinihallituse juuste;
• tunneb vähemalt viit levinumat torikseent; 6 söögiseent; kahte samblikku; islandi käokõrva tee maitset; šampinjonide ja hallitusjuustude maitset; vähemalt 2 värvimiseks sobivat seeneliiki Eesti looduses;
• teab seente põhiomadusi; erinevaid eoste tekkimise kohti; toitumistüüpe; rolle looduses; kuidas saab toitu ja ehitisi seenkahjustuste eest kaitsta; kust leida seente määramisabi; miks ei tohiks hallitanud toitu süüa; kuidas hoiduda seenemürgistustest ja kust saada abi, kui hoidumine pole õnnestunud; miks pärmitaigna maht kasvab; miks kasutatakse vesilukku; milliseid hallitusseente liike kasutatakse juustude valmistamisel; Eesti seente liikide mitmekesisust ja ligikaudset liikide arvu; sambliku ehitust ja mükoriisaseente toitumise eripära; miks osade seenemürkide puhul kupatamine ei aita (rasvlahustuvad ja vesilahustuvad orgaanilised ühendid);
• mõistab seente olulist rolli looduslikes protsessides, tervishoius, majanduses ja seda, kuidas tekib maitseelamus ning miks on see seente puhul inimestel üsna erinev; et paljud seente kahjulikud mõjud sõltuvad vaatenurgast (kahjulik inimesele, tervisele, ehitistele jne).
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: Rühmatöö teemapunktides, avastuslik õpe, küsimustele vastuste otsimine, liikide määramine, suurendusega vaatamine, lühivideo vaatamine, arutelu, praktilised tööd köögis (koos kokkamine, degusteerimine, köögi korrastamine), väitlus.
Vahendid:
Igal rühmal (3-4 õpilast rühmas) tööleht;
Tööpunktides 6 stereomikroskoopi, 3 mikroskoopi, luubid; hallituste, eoste, narmassambliku ja pärmseente preparaadid; šampinjonid, puuseente kogu; valgemädanik ja pruunmädanik koos neid tekitavate seente viljakehadega; kuue torikulise viljakehadest seenepaberi kogu koos viljakehade koguga; erinevate levinumate söögiseente mulaažid määramiseks, seenemäärajad; tahvelarvuti mükoriisaseente teemalise video vaatamiseks; kuivatatud puravikud, kukeseened ja mustad torikseened; seentega värvitud lõngade kogu, mõõtsilinder taigna mahu mõõtmiseks ja värske tainas; vesilukuga käärituspudel kääriva suhkrulahusega, sini- ja valgehallitusjuust suurendusega vaatamiseks ja seeneroa valmistamiseks; kirjalikud abimaterjalid, määramistabelid ja raamatud; tööjuhendid tööpunktides; köögitarvikud valmistatavate roogade tegemiseks ja degusteerimiseks.
Juhis õpetajale:
- Palume informeerida juhendajat grupi eripäradest ja erivajadustest programmi kokkuleppimisel.
- Palume anda programmile tulevatele õpilastele eelinfot (mis programmi teema, vahetusjalatsite vajadus vms).
- Programmi vältel palume õpetajal aidata juhendajal seostada teemasid eelnevalt õpituga ja toetada klassis koostöise õhkkonna hoidmist.
- Pärast programmi palume õpetajal täita tagasiside küsimustik elektrooniliselt saadetud lingil, samuti võimalusel seostada programmil kogetut koolis õpitavaga.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
- Toimub Tartu loodusmaja koolitustoas ja köögis.
- Programm on kohandatav ka erivajadusega õpilasele, kuid eelnevad kokkulepped on vajalikud.
- Loodusmajas on lift ja inva-wc.
- Erisoovidest (näiteks toidupausi ootus vms) palume teada anda programmi broneerimisel.
- Tartu loodusmajas palume kanda vahetusjalatseid.
- Programmis osalemiseks ei ole õpilastel vaja töövahendeid kaasa võtta, kõik vajalik on kohapeal olemas.
Lisainfo ja tellimine: programmid@tartuloodusmaja.ee, tel +372 527 4180, https://www.tartuloodusmaja.ee/oppeprogrammid/
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.4444288, 24.838144
Programmi läbiviija:
Annelie Ehlvest - (TÜ, hüdrobioloog ja zooloog, bioloogia-keemia õpetaja; mitmete õppeprogrammide koostaja, kaasautor, juhendaja). Keskkonnahariduslike programmide juhendaja alates 1994.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
1. Soojendus (2 min): 3-4-liikmeliste rühmadena laudade taha kogunemine, oma rühmas lühidalt omavaheline arutelu teemal Minu senine suhe seentega.
2. Sissejuhatus (13 min): päevakava tutvustus, töökorralduse selgitus, tööpunktide lühitutvustus, suurendusvahendite kasutuse tutvustus/ meeldetuletus, koostöise tegutsemise kokkulepped.
3. Rühmatööd (80 min): 3-4 liikmelised rühmad üheksas erinevas seeneteemalises tööpunktis, töölehe täitmine rühma peale koostööd tehes, järelduste ja vastuste protokollimine igas tööpunktis. Iga rühm külastab kõiki punkte, roteerumine vastavalt sellele, kus vabaks jäänud punkt on (tööpunkte on rohkem, kui rühmi).
Tööpunktid:
- Võrreldakse seeni taimede ja loomadega; vaadatakse suurendusega šampinjoni viljakeha, mütseeli, eoslehti ja eoseid ning erinevaid eoste tekkimise kohti erinevatel seentel;
- Tutvutakse pärmseentega, vaadatakse pärmi eluskultuuri mikroskoobis, jälgitakse ja mõtestatakse protsesse kerkivas taignas ja käärivas vesilukuga suhkruvedelikus, arutatakse pärmseente kasutusvõimaluste üle.
- Vaadeldakse suurenduse all erinevaid hallitusseeni (ka juustudes), mõeldakse seente tekitatavatest ainetest (antibiootikumid).
- Tutvutakse erinevate puuseente ja nende tekitatud puidumädanikega; arutletakse kaitsevõimaluste üle ehitiste kahjustuste vältimiseks.
- Vaadeldakse sümbiootilisi mükoriisaseeni männi juurtel ja samblikupreparaati narmassamblikust; mõtestatakse sümbiootiliste seente eluviisi ja rolli looduses, vaadatakse lühianimatsiooni seenevõrgustikust mullas;
- Vaadeldakse erinevaid torikulistest tehtud seenepabereid ja viiakse need kokku konkreetsete liikidega.
- Uuritakse erinevate seentega värvitud lõngu, tutvutakse nende hulgast osade kübarseente ja torikulistega.
- Tutvutakse mürgiste seente ja erinevat tüüpi mükotoksiinidega. Arutletakse hallutsinogeensete seente kasutusriskide üle ja miks osa mürke on kupatamisel kaduvad, osa mitte.
- Tutvutakse tuntumate söögiseentega (inimesele), samuti seenesööjatega erinevate loomarühmade sees (monofaagid ja fakultatiivsed seenesööjad).
Juhendaja liigub tööpunktide vahel, vajadusel esitab suunavaid-abistavaid küsimusi, ergutab arutelusid. Vastavalt tööpunktide läbimise tempole lõpetavad rühmad veidi erineval ajal. Töölehtede olulisemad punktid vaadatakse peale kõigi punktide lõpetamist juhendajaga rühmade kaupa läbi, peatudes olulisemate järelduste kordamisel. Töölehed lähevad õpetaja kätte, võimaldades edasist järeltööd koolis. Tööpunktides lõpetanud rühmad liiguvad kööki valmistama seeneroogi. Degusteerimise ajaks on kõik rühmad kogunenud kööki.
4. Köögipunkt (25 min): islandi käokõrva tee degusteerimine; seente ettevalmistus, ahjuplaadile ja ahju panek, hallitusjuustude lõikamine ja serveerimine; valminud roogade degusteerimine. Enne degusteerimist menüü tutvustus ja arutelu maitsemeele kujunemise ja ka muutumise teemal (kuidas tekib otsus maitseb/ei maitse).
5. Kokkuvõte ja tagasiside: väitlus ”Seente kiituseks ja seente laituseks” ja tagasisidering (15 min): ettevalmistus ja väitlus kahe rühma vahel (rühmade moodustamine sellel alusel, kellele seened toiduna sobivad ja kellel mitte), kasutades kogu eelneva programmi jooksul käsitletud teemasid.
Lõpetav tagasisidering õpilastelt olulisematest tähelepanekutest programmil, õpetaja tagasiside.