kullapesemine
Särghaua õppekeskus

Õppeprogrammis käsitletakse maavara kui ühe olulisema rahvusliku rikkuse ja majanduse tootmisobjekti uurimise ja kaevandamise geoloogilisi, tehnoloogilisi ja keskkonnakaitselisi aspekte. Looduslikud ainekogumid, nii mineraalsed kui orgaanilised, on omanud tähtsust inimkonnale alates kiviajast. Kuidas maavara kui taastumatut loodusressurssi säästvalt ja arukalt kasutada tänapäeva pidevalt kasvava rahvastiku, nõudluse ja tarbimisega ühiskonnas? Õpime tundma ja uurime erinavaid maavarasid ning nende kasutamise võimalusi. Käsitleme maavara kaevandamisviise ja maavara kaevandamisega kaasnevaid keskkonnariske. 

Õppeprogrammi läbiviimise detailsed infomaterjalid, praktiliste tööde juhendid ja töölehed leiab õppematerjalidest. Oma teadmisi on võimalik kontrollida nii enne kui peale õppeprogrammi läbimist E-testiga.

Õpipädevused:

õpipädevus
suhtluspädevus

Õpitulemused:

Õpilane teab maavara mõistet ja oskab seletada, mis eristab maavara tavalisest maapõue kivimist/mineraalist.
Õpilane teab nimetada mõnda meetodit, kuidas maavara otsida, uurida ja kaevandada.
Õpilane oskab hinnata maavara kaevandamisväärsust ja kaevandamisega kaasnevaid keskkonnariske.
Õpilane teab Eestis leiduvaid maavarasid ja nende kasutamist lähtuvalt kasulikust komponendist.
Õpilane oskab nimetada maakmineraale, millest peamisi metalle toodetakse.
Õpilased saavad praktilise kogemuse maavara mineraalse koostise uurimisest mikroskoopidega.
Õpilased saavad praktilise kogemuse kivitöötlemisest ehk maavara kasutamisest.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

7-9.klassi geograafia ainekava Maa geoloogiline areng. Kivimite teke ja tüübid. Maavarad, energiamajandus ja metallurgia. Eesti geoloogiline ehitus.

Gümnaasiumi geograafia ainekava Litosfääri koostis. Maakoore koostis. Kivimite ringe, erinevad kivimid kui maavarad ja maagid.

Üldpädevus keemia ja füüsika valdkonnast (oleneb konkreetset klassist).  

Meetodid:

Audiovisuaalne meetod loengu/arutelu läbiviimisel.

Praktilised tööd  

Juhis õpetajale:

Õpilased peaksid olema valmis õpptunniks ja teadmiste omandamiseks. Parim motiveerija on teadmiste kontrolli läbiviimine, selleks võib kasutada õppematerjalides olevat e-testi.

Õppetunniks pole vaja midagi kaasa võtta. Lubatud on kasutada telefone materjalide pildistamiseks või interneti kasutamiseks (keskuses vaba wifi) konkreetsete ülesannete tegemisel.

Toitlustamine on kooli/õpetaja korraldada.  

Sihtgrupp:

7-9 kl III kooliaste
Gümnaasium
Täiskasvanud

Kestus:

2 tundi

Grupi suurus:

20

Toimumise aeg:

Aastaringselt

Hind:

150€

Lisainfo:

Keskuse õppemajadesse ja õppeklassidesse on juurdepääs ratastooliga.

Toitlustamise võimalus puudub. 2-tunnise õppeprogrammi aja sees ei ole söögipausi. Pikema külastuse või õppepäeva puhul ajakava kokkuleppel.

Palume kohale saabuda vähemalt 10 minutit enne õppeprogrammi algust (õppemajja jõudmiseks, riietumiseks jm vajadusteks).  

Läbiviimise koht:

Särghaua õppekeskuse õpperuumides. Keskus on varustatud programmi toetava kivimite, mineraalide ja maavarade õppekogudega, mida õpilased saavad vahetult uurida. Keskusel on olemas vajalikud töövahendid ja uurimisvahendid.

Läbiviimise asukoht:

58.657223776075, 25.23981055

Programmi läbiviija:

Maris Rattas, õppekeskuse juht (PhD geoloogias) Toomas Toom, kiviõpikoja spetsialist Vajadusel on kaasatud vastava teadusteemaga tegelevad teadustöötajad ja õppejõud Taltech geoloogia instituudist, abilistena ka geoloogia eriala tudengid.

Keel:

Eesti keel
Inglise keel

Pikk kirjeldus:

Õppeprogrammi esimeses osas käsitletakse maavara mõistet ning maavarade jaotust lähtuvalt kasutussuundadest. Arutletakse, mis tingimustel saab ühest maapõues levivast kivimist/mineraalist maavara ning mis tingimustel on võimalik ja tasuv seda kaevandada. Kuidas maavara kui taastumatut loodusressurssi säästvalt ja arukalt kasutada? Maavaradest käsitletakse ja uuritakse põhjalikumalt maake ja maakmineraale, millest on tänapäeval tehnoloogiliselt kergem ja odavam ning keskkonnasäästvam konkreetset metalli toota. Vaadeldakse Eesti maavarasid, eelkõige nende koostist ehk kasuliku komponendi sisaldust, mis määrab maavara tootmise ja kasutamise tingimused.

Õppeprogrammi teises osas käsitletakse maavara kaevandamisviise (pealmaa, allmaa, puuraukude kaudu ammutamine, in situ kavandamine) ning millist keskkonnamõju avaldab maavara kaevandamine. Rühmatööna uurivad õpilased erinevate kivimilasundite maavaralist potentsiaali, kaevandamise tingimusi ning kaasnevaid keskkonnariske - maapinna püsivus, veerežiim ja reostus, müra ja tolm, ökosüsteemi muutused, tootmisjäätmete ladustamine ja võimalik kasutamine.

Viimati uuendatud:

31.08.2022