Looduslodja retk „Kuidas elad, Emajõgi?“I viib õpilased avastusretkele Emajõe elurikkuse ja jõe kui ökosüsteemi toimimise juurde. Retke jooksul uuritakse, millised taimed ja loomad elavad jões ja selle kallastel ning kuidas nad on kohastunud veekeskkonnas hakkama saama. Lapsed saavad vahetult näha ja katsuda päris koljusid, nahku ja kuivatatud loomi, mis aitab neil eristada selgroogseid ja selgrootuid ning mõista, kuidas loomade ehitus ja käitumine on seotud nende elupaigaga.
Õpilased tutvuvad Emajõe piirkonna tuntumate liikidega ning arutlevad, miks need organismid on looduses olulised. Näiteks uuritakse, kuidas konnad aitavad hoida tasakaalus putukate hulka või kuidas kalad on osa toiduahelast. Koos pannakse kokku lihtsaid toiduahelaid, mis näitavad, kuidas muutused ühes lülis võivad mõjutada kogu ökosüsteemi.
Retke käigus räägitakse ka inimese ja looduse vastastikusest mõjust. Lapsed arutlevad, kuidas inimtegevus mõjutab jõe elustikku ning millised teod aitavad jõge hoida puhta ja elurikkana. Ühiselt mõeldakse välja praktilisi samme, mida igaüks saab teha – alates prügi sorteerimisest kuni looduses liikumise reeglite järgimiseni.
Lisaks loodusvaatlustele tutvutakse lodja kui ajaloolise laevatüübiga. Lapsed õpivad märkama jõe voolusuunda ja kiirust, kasutama ilmakaari ning seostama ilmastikunähtusi jõe käitumisega. Nii kujuneb terviklik arusaam jõest kui looduslikust ja kultuurilisest tervikust, mis on olnud oluline nii minevikus kui ka tänapäeval.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Loodusõpetus I kooliaste:
2. klass 1) kirjeldab taimede, loomade ja seente välisehitust, toitumist, kasvamist ja liikumisvõimet ning seostab neid elukeskkonnaga;
6) toob näiteid elusorganismide tähtsuse kohta looduses;
7) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab;
8) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast
3. klass 1) eristab ühte liiki kuuluvaid organisme;
2) eristab selgroogseid (kala, kahepaikne, roomaja, lind ja imetaja) ning selgrootuid (putukad ja ämblikud) organisme;
3) teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni;
4) kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku;
6) toob näiteid organismide seoste kohta looduses ning koostab lihtsamaid toiduahelaid
10) märkab kodukoha elurikkust ja maastiku mitmekesisust ning selgitab nende olulisust;
Õpitulemused:
1. Elusorganismide tähtsus looduses
• Õpilased toovad näiteid, miks jõeäärsed ja veeloomad on looduses olulised (nt konnad söövad sääski, kalad on osa toiduahelast).
• Arutletakse, kuidas inimese tegevus mõjutab jõe elustikku.
2. Loomade välisehitus, toitumine ja kohastumused
• Lapsed uurivad kalade voolujoonelist kehaehitust, lõpuseid, kopra vetthülgavat karvastikku jms.
• Seostatakse loomade ehitus ja käitumine nende elukeskkonnaga.
3. Selgroogsete ja selgrootute eristamine
• Õpilased vaatlevad ja võrdlevad selgroogseid (kala, lind, imetaja) ja selgrootuid (veeputukad, karbid).
• Kasutatakse päris koljusid, nahku ja kuivatatud loomi.
4. Kodukoha tuntumad liigid
• Tutvutakse Emajõe piirkonna loomade ja lindudega.
• Räägitakse, kuidas vältida ohtlikke olukordi loomadega.
5. Organismide seosed looduses
• Koostatakse lihtsaid toiduahelaid (nt vetikad → kullesed→ kalad → saarmas).
• Selgitatakse, kuidas muutused ühes lülis mõjutavad kogu ökosüsteemi.
6. Inimese ja looduse vastastikune mõju
• Arutletakse, kuidas inimene saab jõge hoida (prügi sorteerimine, looduses liikumise reeglid).
• Õpilased teevad ise ettepanekuid jõe kaitsmiseks.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õpperogrammi põhikomponent on laevalaelt toimuv loodusvaatlus ja arutelu sõites lodjaga mööda Emajõge. Kasutatakse kõike, mida pardalt on näha (loomad, linnud, taimed).
Vaatamiseks, katsumiseks ja uudistamiseks on juhendajal kaasas veel: loomade (kobras, saarmas, hüljes) nahad, kuivatatud kalad (haugi pea, särg, koha) ja selgrootud (veeputukad, karbid), elusuuruses kalade ja kahepaiksete vineerist mulaažid, veeimetajate koljud (kopras, saarmas, hüljes) ja konna ning kala sekeletid. Binoklid lindude vaatamiseks.
Kõiki vahendeid saavad lapsed ise katsuda ja uurida.
Juhis õpetajale:
Tutvustada õpilastele eelnevalt programmi teemat ning asukohta. Kaasasoleva õpetaja roll programmis on retkejuhi toetamine suhtlemises õpilastega. Programmi ajal abistab õpetaja üldise korra hoidmisel.
Riietuda palume vastavalt ilmale (programm toimub täies mahus õues). Piknikusoovi korral palume võtta kaasa igal lapsel oma seljakotiga söök ja jook (palume eelistada loodus- ja tervisesõbralikku toitu). Piknikusoovist palun anda programmi alguses teada juhendajale.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Maksumus 200 eurot - õppeprogramm toimub Suurel Sumel ja samaaegselt viiakse läbi kaks programmi kahele klassile korraga.
Maksumus 295 eurot - õppeprogramm toimub lodi "Jõmmul" ning ainult ühele grupile korraga
Programmi eripära on liikumine tasaselt kulgeval ajaloolisel puulaeval, mis loob rahuliku, kuid avatud ja avastava meeleolu. Vahetu kogemus looduses toetab õpilaste emotsionaalset seotust ja aitab uutel teadmistel kinnistuda. Meie eesmärk on kasvatada lastes huvi ja hoolivust looduse vastu, et nad oskaksid ja sooviksid seda hoida ka tulevikus
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.391122625804, 26.7128876
Programmi läbiviija:
Linda Saare, loodusteaduste magister, loodusteaduste doktorantuur (2. a)
Liisa-Lota Kaivo, pedagoogika magistrantuur, loodusteaduste bakalaureus
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Õpperogrammi põhikomponent on laevalaelt toimuv loodusvaatlus ja arutelu vahetult veekogu peal viibides.
1. Sissejuhatus – retkeplaan, ohutusreeglid (5 min)
2. Laevalael loodusvaatlus – loomad, taimed, jõe omadused (18 min)
3. Õppematerjalide uurimine – nahad, koljud, kalad, selgrootud (20 min)
4. Laevaga tutvumine (10 min)
5. Kokkuvõttev arutelu (5 min)
6. Tagasiside õpetajalt (2 min)
Soovi korral saadetakse õpetajale kordamisküsimused.