Õppeprogramm innustab kaasa mõtlema ja katsetades läbi proovima erinevaid looduse seaduspärasid. Kasutatakse LabQuesti andmekogujaid ja erinevaid andureid, millega andmeid kogudes saab uurida fotosünteesi toimumist, päikesekiirguse toimet ja tagajärgi ning mulla kvaliteeti. Tegeletakse uurimisküsimuste, hüpoteeside püstitamisega, hiljem tulemuste analüüsimise ja hinnangu andmisega. Programmil osalejad jagatakse nelja töörühma, kellel igaühel on erinev uurimisteema.
Katsete taustal arutletakse ökoloogilise tasakaalu ja loodussäästliku tarbimise teemadel. Arendatakse rühmatööd ning loovat mõtlemist. Järgneb saadud andmete töötlemine ja analüüs järelduste tegemiseks.
Programmiga alustatakse Loodusmajas, kuid mõõtmisi käiakse teostamas õues (vahetu kontakt loodusega). Toimuvad rühmatööd, mille tulemusi esitlevad õpilased programmi lõppedes.
Programmiga kinnistatakse õpitud materjali läbi praktilise tegevuse. Avastatakse, millist mõju avaldab päike elutegevuses Maal. Katsete käigus saadud kogemuse põhjal teadvustatakse ökoloogilise tasakaalu olulisusest. Pööratakse tähelepanu jäätmetekke probleemile ja sellega kaasnevatele ohtudele. Mõttearendus säästliku ressursikasutuse teemadel.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seos riikliku õppekavaga:
Programm toetab järgmiste riikliku õppekava õpitulemuste saavutamist III kooliastmes:
2.2.2. 4) oskab sõnastada uurimisküsimusi, plaanida, korraldada ohutusnõudeid silmas pidades vaatlusi ja katseid, teha korrektseid järeldusi ning esitada saadud tulemusi suuliselt ja kirjalikult;
Bioloogia 2.2.3. Õpitulemused
Taimede tunnused ja eluprotsessid
3) koostab ja analüüsib skeeme fotosünteesi lähteainetest, lõppsaadustest ja protsessi mõjutavatest tingimustest;
4) selgitab fotosünteesi ja hingamise tähtsust taimede ning teiste organismide elutegevuses;
Geograafia 2.4.3. Kliima 5) mõistab inimtegevuse, sh maakasutuse mõju kliimale nii kohalikul kui ka üleilmsel tasandil;
6) teab kliimamuutuste võimalikke tagajärgi ning kliimamuutustega kohanemise võimalusi.
Lõiming: geograafia (kasvuhooneefekti uurimine, erinevad aluspinnad looduses), keemia (hapniku roll eluslooduses, osoonikihi tähtsus, süsinikuühendite roll looduses), füüsika (termomeetriga mõõtmiste teostamine – õhk, muld), matemaatika (andmete analüüs ja esitamine).
Läbivad teemad: „Keskkond ja jätkusuutlik areng“: Energeetika ja transpordi mõju kliimale.
Õpilased mõistavad, et fotosüntees on ökosüsteemide ja elu aluseks. Kui õpilased seostavad fotosünteesi ja mulla kvaliteedi mõju toidutootmisele, saavad nad aru, kuidas loodusressursside hoidmine ja taastumine on vajalik jätkusuutlikuks arenguks. Teadmine aitab kujundada väärtushinnanguid, mis soodustavad loodussõbralikku käitumist (nt liigirikkuse hoidmine, keskkonnasäästlik põllumajandus, energia säästmine).
Õpitulemused:
et, 1 cm huumuskihi tekkeks võib kuluda ligikaudu 500 aastat;
mida intensiivsemalt fotosüntees taimedes toimub, seda kiiremini ta kasvab.
Õpilane oskab:
selgitada fotosünteesi ja hingamise tähtsust taimede ning teiste organismide elutegevuses;
mõista fotosünteesi, mulla olukorra näitajate tähtsust ja kasvuhooneefekti olemust;
kasutada andmekogujat ja ühilduvaid sensoreid, teostada mõõtmisi;
koguda infot, sõnastada uurimisküsimusi või hüpoteese, kontrollida muutujaid vaatluse või katsega;
analüüsida vaatluste ja eksperimentide käigus kogutud andmeid, tõlgendada tulemusi ning teha tõenduspõhiseid järeldusi;
hinnata ja prognoosida teaduse ning tehnoloogia saavutuste mõju keskkonnale;
arendada grupitöö käigus koostöövalmidust, üksteise toetamist ja üksteisest lugupidamist.
Õpilane väärtustab
ühiskonna jätkusuutlikku säästlikku tarbimist, keskkonnaprobleemide märkamist ja mõistmist ning jätkusuutliku ja vastutustundlikku eluviisi.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: Mõõtmiste teostamine, seoste loomine, analüüsimisoskus, uurimine, rühmatöö, praktilised mõõtmised, looduse vaatlemine ja tundmaõppimine, katsed (vahetu kontakt loodusega). Tulemuste analüüsimine ja esitlus.
Vahendid: igale rühmale 1 andmekoguja, sensorid jagunevad vastavalt uurimuse teemale: ph sensor, niiskusandur, temperatuuriandur, mullatermomeeter, O2 sensor, CO2 sensorid, lamp, biokambrid, UVA ja UVB sensorid, mõõtekarp. hõõglamp, halogeenlamp, gloobus, pinnase niiskuse mõõtja, PH andur.
Tööleht, pliiats, markerid, kirjutamisalus - igale grupile.
Juhis õpetajale:
Oleme tänulikud, kui õpetaja enne programmile tulekut tutvustab õpilasi teemaga ja pärast õppekäiku teeb kokkuvõtte järgmises tunnis. Õppeprogrammi täpsustava info saadab õpetajale meie õppeprogrammide koordinaator enne programmi toimumist.
Juurdepääs: Palume parkida parklasse. Sobib kõigile erivajadustega õpilastele, kuid erivajadustega õpilastest palume meid ette teavitada. Vajadusel palume õpetajat erivajadustega õpilast abistada.
Programm toimub nii ruumis kui õues. Mõõtmisi käiakse teostamas õues, analüüs toimub loodusmajas sees. Riietumisel arvestada ilmaoludega ning panna jalga ilmale vastavad jalanõud ja vajadusel vihmakindlad riided. Kuiva ilmaga pole kummik vajalik.
Programmi vahel võib teha toidupausi, kuid eelnevalt sellest retkejuhile teada anda. Kaasa võib võtta veepudeli.
Õpetajal on toetav ja õpilasi innustav roll. Grupitööde läbiviimisel saab õpetaja abiks olla toetamisel ja julgustamisel. Kuna vahendid on piiratud, siis korraga saame vastu võtta ühe grupi.
Programmi vahel võib teha toidupausi, kuid eelnevalt sellest retkejuhile teada anda. Kaasa võib võtta veepudeli.
Õpetaja täidab programmi lõppedes tagasisidelehe.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Piisava etteteatamise korral saame samal ajal teisele klassile pakkuda teist programmi.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.252179378144, 26.466721557617
Programmi läbiviija:
- Inga Tennokese. Tallinna Tehnikakõrgkool, tehnoökoloogia õppekava. Magistrikraad. 2020 Tallinna Tehnikaülikool, keskkonnatehnika ja juhtimise õppekava. Inga on sõbralik, lapsi toetav ja suunav. Püüab tekitada igas lapses uudishimu teema ja ümbruse kohta. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2023.
- Triinu Pertels. Triinu Pertels. Tartu Ülikool. Haridusteaduse magister (bioloogiaõpetaja), 2020.a. Eesti Maaülikool. Bakalaureus/maastikukaitse ja -hoolduse eriala. 2001. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2007.
- Külli Kevväi. Keskharidus. Külli on oma loodusteadmised saanud kaasa kodust. Ta juhendab programme nii lasteaialastele kui suurematele õpilastele ja leiab nendega kiirelt ühise keele. Õppeprogrammidel osalenud on teda kirjeldanud selliselt: emotsionaalne, lapsesõbralik, meeldiva hääletooni ja hea esitlusoskusega. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2013.
Õppeprogrammi juhendaja on Vapramäe Loodusmaja poolt atesteeritud õppeprogrammi läbiviija.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Ajakava:
Sissejuhatus (10 min)
Tutvumine. Juhendaja tutvustab õppeprogrammi eesmärke ja töökorraldust Lepitakse kokku ühised käitumisreeglid ja ohutusreeglid praktiliste tööde läbiviimisel.
Mõõtevahendite kasutamise õpe, teemakohane sissejuhatus, mõistete kordamine (30 min)
Loodusmajas toimub Labquest andmekoguja ja vajalike töövahendite tutvustus (biokamber, CO2 sensor, O2 sensor, hõõglamp, halogeenlamp, gloobus, pinnase niiskuse mõõtja, UVA sensor, UVB sensor, temperatuuriandeu, mulla niiskuse andur, PH andur). Korratakse arutelu käigus mõisted: süsihappegaas, fotosüntees, õhulõhe, aurumine, päikeseenergia, kloroplast, glükoos/ kasvuhooneefekt, atmosfäär, elektromagneetiline spekter, UV kiirgus, osoon, neeldumine, kaitsefaktor/ Maa liikumine, telg, poolused, ekvaator, meridiaan, keskkonnasaaste, taaskasutus, ökoloogiline tasakaal, loodussäästlik tarbimine
Praktilised ülesanded gruppides (1 h ja 50 minutit)
Korratakse uurimusliku õppe järke. Jagunetakse rühmadesse, 4 õpilast rühmas, igal rühmal on oma katsevahendid (rühmade arv sõltub klassi suurusest).Õpilased töötavad vastavalt enda teemale rühmades.
Õpilase loevad läbi sissejuhatava teksti. Koos mõeldakse välja, mis tekitab huvi uurimiseks (probleemi püstitamine). Iga rühm tõmbab loosiga endale uurimisküsimuse ja paneb kokku hüpoteesi. Hüpoteesi sõnastamise lihtsustamiseks on igal rühmal võimaus valida, kas sõnastada hüpotees ise või valida see juhendaja poolt ette antud variantide seast. Seejärel liigutakse õue matkarajale andmeid koguma (vahetu kontakt loodusega).
Uurimisteema 1. Taimede fotosüntees. Uurimisküsimus 1. Kuidas mõjutavad erinevad tegurid fotosünteesi aktiivsust? Katse O2 ja CO2 mõõtmine biokambrites erinevate taimsete materjalidega.
Uurimisteema 2. Aastaajad maal. Uurimisküsimus 2. Kuidas mõjutab Maa ja Päikese paiknemine aastaaegu? Katse gloobuse, hõõglambi ja infrapuna termomeetriga.
Uurimisteema 3. Kasvuhooneefekt. Uurimisküsimus 2. Kuidas toimub kasvuhoone efekt? Katse. Kasvuhooneefekti imiteerimine ja mõõtmine erinevate "maapindadega".
Uurimisteema 4. Kui terve on muld? Mulla ph, niiskus ja temperatuur. uurimusküsimus 4. Millises olukorras on Vapramäe mullad? Katse. Mõõda niiskuse- ja temperatuuri anduritega ja PH sensuriga erinevast kohtadest (4) temperatuurid ja PH tase.
Peale andmete kogumist toimub loodusmajas nende analüüsimine.
Kõikide uurimisküsimuste puhul teevad rühmad analüüsi ja annavad hinnangu uurimusele (järeldus hüpoteesi kohta, kas tekkis vigu, mis oli nende põhjuseks ja mida teeksite teisiti).
Iga rühm valmistab kokkuvõtte oma uurimustulemusest plakati vormis.
Kokkuvõttev analüüs, tagasiside (30 minutit)
Iga grupp esitleb oma plakatit. Ühises arutelus uuritakse seaduspärasusi ja põhjendatakse tulemusi.
Õpetaja täidab programmi lõppedes tagasisidelehe.