Programm algab sissejuhatava vestlusega, milles tutvustatakse päeva plaani, looduses liikumise reegleid ja ohutust. Räägitakse, mis juhtub, kui prügi metsa jätta. Seejärel jagunevad õpilased 2-liikmelisteks võistkondadeks. Iga võistkond saab endale kaardi ja töölehe ning läheb Käsmu väikesele õpperajale. Võistkondadel tuleb leida vastused töölehel olevatele küsimustele. Küsimused puudutavad Käsmu loodust, kultuuripärandit, keskkonnaprobleeme. Õpilased saavad teada, kuidas jääaeg on loodust kujundanud, mis on samblik, miks lahesopid roostuvad, missugust kahju bioloogilisele mitmekesisusele tekitab lageraie, mis on jätkusuutlik majandamine ja palju muud. Vastuseid küsimustele leiavad õpilased infotahvlitelt, õpperajalt või internetist. Lõpus kontrollitakse ühiselt vastuseid ning arutletakse nende üle. Lõpus on lõpuring, kus kõik saavad rääkida, mida uut ja põnevat nad õppekäigu jooksul teada said. Antakse tagasisidet.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Tegemist on integreeritud programmiga, mis hõlmab bioloogiat, geograafiat, ajalugu, eesti keelt, matemaatikat, informaatikat ja kehalist kasvatust. Ainevaldkonnasisene lõiming kujundab õpilaste integreeritud arusaamist loodusest kui terviksüsteemist, milles esinevad vastastikused seosed ja põhjuslikud tagajärjed.
Seos õppekavaga: II kooliaste: loodusõpetus: elu mitmekesisus Maal (taimede, loomade, seente eluavaldused); mets elukeskkonnana (mets kui elukooslus, metsade iseloomulikud liigid, Läänemeri elukeskkonnana (mere ranniku ja saarte elustik, iseloomulikud liigid ja nendevahelised seosed). Elukeskkond Eestis (ökosüsteemi elus ja eluta osa, loodusliku tasakaalu olulisus ökosüsteemis).
III kooliaste: loodusõpetus elus- ja eluta looduse seosed (inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Bioloogia: selgroogsete loomade tunnused (välistunnuste seos elukeskkonnaga), taimede tunnused ja eluprotsessid (eri taimerühmadele iseloomulik välisehitus, paljunemisviis, elukohad) seente tunnused ja eluprotsessid (samblikke moodustavate seente ja vetikate vastastikmõju ja selle tulemusena taimedele kättesaamatute kasvukohtade hõivamine, seente välisehituse mitmekesisud, seenhaigused); ökoloogia ja keskkonnakaitse (elus ja eluta looduse tegurid ja nende mõju eri organismirühmadele, bioloogilise mitmekesisuse tähtsus), geograafia: geoloogia (pinnavormide ja kivimite teke ning muutumine).
Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng - taotletakse õpilaste kujunemist vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes väärtustab keskkonda ja jätkusuutlikkust.
Õpitulemused:
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Kasutatavad õppemeetodid: aktiivõpe, avastusõpe, töölehtede täitmine.
Õppevahenditeks on kaardid, töölehed, kirjutusalused ja pastapliiatsid. Töövahendid annab juhendaja. Endal peaks kaasas olema laetud nutitelefon.
Juhis õpetajale:
Õpetajalt ootame õpilaste eelnevat informeerimist eelseisvast õppeprogrammist. Õpilased peaksid kandma ilmale vastavat riietust, võiks olla kihiline, et vajadusel midagi vähemaks võtta. Jalanõud võiksid olla sportlikud ja soovitavalt veekindlad. Kaasas võiks olla laetud nutitelefon. Raja alguses ja lõpus on mobiilne internet olemas, seal saab otside neile küsimustele vastuseid, mida loodusrajalt ei leitud. Telefon on vajalik ka ohutuse tagamiseks, sest õpilased lähevad õpperajale iseseisvalt.
Õpetaja võib minna õpilastega koos õpperajale, aga see ei ole vajalik.
Söömiseks peaksid õpilastel kaasas olema oma võileivad ja jook. Vajadusel on võimalik käia söömas ka Võsul mõnes toitlustusasutuses.
Turvalisus: Käsmu õpperada on väga turvaline, sest rada on hästi tähistatud, pöörangutel on teeviidad. Juhendaja ei ole küll õpilastega rajal kaasas, kuid läheb neile raja lõppu vastu. Probleemide korral saavad õpilased juhendajale helistada. Juhendaja on läbinud esmaabikoolituse.
Tagasiside: programmi lõpus arutatakse vastused õpilastega koos läbi ja tehakse ühine päeva kokkuvõte juhendaja annab õpilastele tagasisidet. Õpetaja saab õpilaste täidetud töölehed, mis annab võimaluse õues alustatuga koolis edasi minna. Õpetaja saab tagasisidet anda suuliselt, täita tagasiside lehte või anda seda läbi kodulehe või keskkonnahariduse portaali. Tagasiside põhjal korrigeeritakse programmi pidevalt.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Võimalik on korraga vastu võtta 2 klassi, sellisel juhul on 2 juhendajat. Kuna liikumine toimub mööda loodusradu, siis ei sobi programm ratastooliga liikujatele.
Programm toimub eesti keeles.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.609734248123, 25.910295175586
Programmi läbiviija:
Kauri Kivipõld - bakalaureus Tallinna Ülikool geoökoloogia bioloogia lisaerialaga, magistrikraad Eesti Maaülikool maastiku kaitse ja hooldus, seda programmi läbi viinud alates 2018. a. Aigi Bremse Tallinna Ülikoolis magistrikraad ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja erialal. Alates 2018. aastast viib läbi keskkonnahariduslikku programmi. Leho Lahtvee - bakalaureuse kraad psühholoogias – Akadeemia Nord, Kolme ülikooli Erasmus Mundus magistriprogramm Transcultural European Outdoor Studies – Philipps-Universität Marburg, MTÜ Lahemaa Ökoturism Lahemaa loodusgiidide koolitus, Tallinna Ülikool Täiendõppekursus: Säästvat arengut toetavate teooriate ja praktikate rakendamine õppemetoodikas, Tartu Ülikool Täiendõppekursus: Riiklike õppekavade läbiv teema “Keskkond ja jätkusuutlik areng” õpetajakoolituses, Kaitseliit täiendõppekursus: Vabatahtliku noortejuhi kursus, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia täiendõppekursus: Seikluskasvatuse meetodid noortejuhile, Eesti Matkaliit täiendõppekursused: Jalgsimatka treener EKR3 (kutse omandatud), Aktiivtegevuste instruktori (jalgsimatkajuhi) kutse; EKR4 omandatud. Keskkonnahariduslike programmide läbiviimist alustas 2015. aastal, kui töötas Keskkonnaametis keskkonnahariduse spetsialistina. Aire Talioja - loodusgiidi kutse Haapsalu Kutsehariduskeskus, keskkonnahariduslikku programmi on läbi viinud alates 2023. aasta kevadest. Kairi Moor - bakalaureusekraad keskkonnatehnoloogia erialal 2012.a Tartu Ülikool, läbi viinud õppeprogrammi alates 2020. aastast., Aigi Bremse
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
15 min sissejuhatav vestlus, päeva plaani ja metsas liikumise reeglite tutvustus, ohutus metsas liikumisel.
90 min õpilased liiguvad õpperajal ja täidavad töölehti.
30 min vastuste kontrollimine ja arutelu.
15 min lõpuring ja tagasiside;
15 min kaasa võetud võileibade söömine.