Sissejuhatus (5 min): Juhendaja tutvustab ennast ja kohe algavaid tegevusi, lapsed istuvad poolringis vaibal. Juhendaja näitab 3 erinevast materjalist kaasaskantavat joogipudelit ja laseb lastel arvamust avaldada, milliste kasutamine on tervislikum ja keskkonnasõbralikum. Kui lapsed tulevad keskusesse külla, vaadatakse üle laste kaasas olevad joogipudelid. 

Igapäevaelu imiteeriv mäng (15 min): Ruum on ette valmistanud lihtsate vahenditega. Juhendaja on välja pannud eri värvi kastid, nn liigiti kogumise konteinerid (papp ja paber, biojäätmed, klaaspakend, plast- ja metallpakendid, pandipakend ehk taara, tekstiilijäätmed, olmejäätmed). Ruumi eri nurkades on siltidega tähistatud ja esemetega varustatud kodu, pood, apteek, jäätmejaam (ohtlikud jäätmed), uuskasutuskeskus, taaraautomaat. Laste vahel jaotatakse välja rollid, kes on poemüüjad, kes apteeker, kes ostjad jne. Juhendaja suunab lapsi mängima. Kahepeale valitakse kodus soovitud materjalist poekott, minnakse poodi ja apteeki sisseoste tegema. Kui kodus söödud-joodud ja nn tarbitud, tekkis äkki palju prügi. 

Kodus tekkivate jäätmete üle arutlemine (10 min): Lapsed istuvad poolringi juhendaja ette, jäätmed kuhjatakse endi ette poolringi sisse. Kuidas meil äkki nii palju prügi on? Kas me ostsime poest prügi? Ei ostnud. Poes olid need vajalikud, toitu ja jooki kaitsvad pakendid, mis hoiavad toidu puhta ja aitavad toidul säilida. Peale tarbimist jäid enamasti pakendid üle ja muutusid meie jaoks prügiks. Koos vaadatakse ka üle, millistest materjalidest kotte poes kasutati (kilekotte, riidest vm materjalist). Juhendaja selgitab, mis kahju võib kilekott teha loodusele, sh loomadele, kui inimene selle hoolimatult maha viskab. Võrreldakse kilekoti eluiga riidest või muust vastupidavast materjalist poekoti elueaga - milline kott peab kauem vastu ja muutub kõige aeglasemalt jäätmeks. 

Kodus tekkivate jäätmete sorteerimine (20 min): Juhendaja palub lapsi tekkinud jäätmete hulgast valida 2 eset. Seejärel tutvutakse ruumis olevadi liigiti kogumise konteineritega. Lapsed loevad silte ja ühiselt selgitatakse välja, milliseid jäätmeid eri värvi konteineritesse pannakse. Pakendite konteinerisse paneme puhtad pakendid. Mis on biolagunevad jäätmed? Mis sellest tekib? Miks ei tohi biojäätmeid olmejäätmete hulka panna? Alustatakse jäätmete liigiti kogumisega. Lapsed tulevad paarikaupa teiste ette, näitavad ja ütlevad, mis jäätmed neil on. Koos juhendajaga arutatakse, millisesse konteinerisse tuleks lapse käes olev nn prügi panna. Laps suunatakse mõistma, mis tüüpi jäätmega on tegemist. Kas see on olnud pakend kauba ümber? Samuti õpib laps mõtlema, mis materjalist see on. Kui pakend on klaasist. Kuhu see siis panna? Kui kõik lapsed on kahekaupa oma jäätmed õigesse konteinerisse pannud, sorteerivad lapsed ühiselt kõik ülejäänud põrandal oleva prahi ära. 

Juhendaja vaatab konteinerite sisu üle, kas kõik on õigesti. Nenditakse, et olmejäätmete prügikast on täitsa tühi. Tehakse järeldus – kui prügi hoolega sorteerida, siis tekib kodus palju vähem prügi ning prügikasti saab lausa väiksema vastu välja vahetada. Ja selle tühjendamise eest peab vähem maksma. 

Lõpetamine ja arutelu (10 min): Juhendaja ühine arutelu lastega, mida teha, et prügi tekiks võimalikult vähe. Kuidas seda saavutada? Proovime ühiselt selgusele jõuda, mis kahju tekib loodusele, kui viskame asju kergekäeliselt ära ja teeme aina rohkem uusi asju. Kust tuleb uus materjal, mida kasutatakse uute asjade tegemiseks. Lapsed pakuvad oma lahendusi, kasutades muuhulgas ka programmi jooksul saadud teadmisi. Näiteks riideid ei viska kohe ära, kui tekib mõni auk või läheb kuskilt katki. Tuleb õppida asju parandama või viima neid parandustöökotta. Ei võta poest kogu aeg uut kilekotti, vaid kasutad poekotti ja väikesi puuviljakotte. Terveid asju ei viska prügikasti, kui neid enam ei soovi, vaid viid uuskasutuskeskusesse, seal ostab selle inimene, kellel just sellist asja vaja oli. Võib käia ka oma karbiga poes toitu ostmas.