Retk toimub Rabivere maastikukaitsealal paiknevas Seli ehk Kõnnu rabas. Eesmärgiks on tutvustada II kooliastme õpilastele metsa ja raba, õppida tundma nende looduskeskkondade tuntumaid taimi.
Õppekäik algab Rabivere maastikukaitseala servalt kaitsealuste Kõnnu tammede juurest. Rabajärveni liigutakse mööda Kõnnu järve matkarada, läbides kolm erinevat metsatüüpi. Retke pikkus on 4 km.
Õppeprogrammi sisu põhiteemaks on raba elukeskkonnana ja kõrvalteemaks mets elukeskkonnana. Tutvutakse metsatüüpidega nagu salumets, lammimets, kõdusoo mets (kuusik), rabamännik ja alusmetsa taimedega nagu sinilill, metspipar, kold, samblad jt. Peale rabamännikut jõutakse rabajärve ja rabani. Juhendaja selgitab rabas liikumise eripärasid ja ohutust. Inimtegevus rabas minevikus: kuidas on tekkinud turbakraavid? milleks kasutati turbasammalt? Programmi jooksul tehakse ring ümber järve. Õpitakse tuntumaid rabataimi: sookail, sinikas, huulhein, kanarbik, vaevakask, turbasammal, jõhvikas, kukemari. Tutvutakse raba, siirdesoo, madalsoo, älve ja rabajärvega, sh mis on rabajärve eripärad. Õpilased teevad praktilisi katseid rabajärve vee uurimiseks, sh võrdlevad kooli kraanivett ja rabavett.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Põhikooli riiklik õppekava ja loodusõpetuse ainekava: soo ja mets elukeskkonnana. Lõiming keskkond ja jätkusuutlik areng, tervis ja ohutus.
Õpitulemused:
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppekäik, avastusõpe, paaristöö, arutelu.
Vahendid: väike kilekott, termomeeter, pH mõõtmise ribad, tööleht, harilik pliiats (rabavee uurimiseks paaritööna), puidust pulgad (4tk), nöör, mõõdulint, harilik pliiats, tööleht (taimeruudus taimeliikide määramine), rabataimede siltide komplekt, pildid raba ja metsamarjadega (liikumismäng), juhendajal kepp rabajärve sügavuse mõõtmiseks, mõõdulint.
Juhis õpetajale:
Jalga kummikud või veekindlad matkasaapad. Kaasa hea tuju! Kaasa jook ja kehakinnitus pikniku pidamiseks järve kaldal. Buss saab parkida matkaraja alguses olevas parklas. Õpetaja aitab jälgida õpilaste liikumist rabas ettenähtud rajal.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Võimalus pakkuda 2 juhendajat. Pakume programmi ka erivajadustega õpilastele, ajakava kattub lasteaiale pakutava programmiga.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.11560137655, 24.75102815
Programmi läbiviija:
Irene Volk Tartu Ülikooli bioloogia eriala; töötanud bioloogia õpetajana, Kohila Keskkonnahariduse Keskuse juhataja, koolitaja ja retkejuht; Kadri Rütmann, pikaajaline töökogemus metsanduse valdkonnas, aastast 2018 keskuse loodushariduse retkejuht
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus (10 min):
Kõnnu tammega tutvumine. Matkaks valmisoleku reeglite kordamine (mis eelnevalt on õpetajale saadetud), ohutus looduses liikumisel. Sissejuhatav liikumismäng rabas kasvavate marjade tundmise teemal või tutvumismäng (sõltub sellest, kas programm toimub sügisel või kevadel).
2. Kõnnu tammede juurest ojani (30 min):
Õpipeatus salumetsas, räägime, milline on salumets eri aastaaegadel. Õpime selgeks 5 taime rohurindest. Õpilased võrdlevad sinilille ja metspipra lehti, joonistades mõlemad paberile (mõisted 3 hõlmaga, neerukujuline). Haava äratundmine tüve ja hääle järgi looduses.
3. Redu ojast kuni Kõnnu järveni Rabivere MKA-l (30 min):
Õpipeatus kõdusoometsas, räägime, kuidas kõdusoomets on tekkinud. Õpime selgeks kolla ja 2 samblarinde esindajat, harilik laanik ja metsakäharik. Arutelu õpilastega, mille poolest erineb kõdusoomets salumetsast, mis tähtsus on samblavaibal elustikule.
Õpipeatus rabamännikus, arutelu võrdlemaks seda metsatüüpi salu- ja kõdusoometsaga. Õpilased püüavad välja tuua nii palju erinevusi kui oskavad. Juhendaja suunab arutelusid.
4. Kõnnu järv ja selle vee uurimine (15 min):
Juhendaja jutustab vana loo, kuidas järve ümbritsevasse maapinda tekkisid lõhed. Kõnnu raba vanus ja tekkimine. Soo kui süsiniku ja lämmastiku siduja. Kõnnu järve kaldaäärse sügavuse mõõtmine kepiga, mudast eralduvad gaasid.
Õpilased teevad praktilise ülesande rabajärve vee uurimiseks, märkides tulemused töölehele. Õpilased jaotatakse gruppidesse (3 - 4 õpilast grupis), jaotatakse välja vahendid. Iga grupp võrdleb kooli kraanivee ja rabavee värvust ja happesust ning hindavad rabajärve vee temperatuuri käega ja mõõdavad selle tegelikku temperatuuri. Aruteluringis kannavad grupid ette oma tulemused ja toimub ühine arutelu saadud tulemuste põhjuste üle.
5. Matkamine ümber järve ja laudteel (30 min):
Lühikesed õpipeatused rabataimede õppimiseks. Puisraba ja rabamändidega tutvumine, võrdlemine metsamänniga. Õpipeatus: Inimese ja raba suhe minevikus, turbakraavide tekkimine ja nende aeglane taastumine, turbasambla kasutus inimese poolt. Turbasambla omadused (vaatlemine) ja kasutusviisid inimese poolt. Siirdesoo, madalsoo.
Piknik ja puhkepaus (10 min)
Matkamine ümber järve, älves (20 min):
Ohutusreeglid rabas liikumiseks. Õpipeatus älve juures, selle omadused, tutvumine rabakaga. Älve servades oleva pehme rabapinnase kogemine ja pehme osa sügavuse testimine kepiga (soovijad valikuliselt saavad katsetada ja mõõta sügavust).
Sõltuvalt aastaajast valikulised ülesanded grupi- või paaristööna taimeruudus taimeliikide määramine, õiejaht või taimeõpe värvipigmentide paleti abil.
Kokkuvõte ja arutelu (10 min): Juhendaja jagab programmis käsitletud põhimõistetega lehekesed igale õpilasele, kes järjest selgitavad, mis neil sellest meelde jäi. Kaasneb teemakohane arutelu.
Arutelu ja tagasiside (7 min): Iga õpilane annab teada, mis talle enim rabas meeldis.