Retk toimub Rabivere maastikukaitsealal paiknevas Seli ehk Kõnnu rabas. Eesmärgiks on tutvustada II kooliastme õpilastele metsa ja raba, õppida tundma nende looduskeskkondade tuntumaid taimi.
Õppekäik algab Rabivere maastikukaitseala servalt kaitsealuste Kõnnu tammede juurest. Rabajärveni liigutakse mööda Kõnnu järve matkarada, läbides kolm erinevat metsatüüpi. Retke pikkus on 4 km.
Õppeprogrammi sisu põhiteemaks on raba elukeskkonnana ja kõrvalteemaks mets elukeskkonnana. Tutvutakse metsatüüpidega nagu salumets, kõdusoomets, rabamännik ja alusmetsa taimedega nagu sinilill, metspipar, kold, samblad jpt. Peale rabamännikut jõutakse rabajärve ja rabani. Juhendaja selgitab rabas liikumise eripärasid ja ohutust. Inimtegevus rabas minevikus: kuidas on tekkinud turbakraavid? Milleks kasutati turbasammalt? Programmi jooksul tehakse ring ümber järve. Õpitakse tuntumaid rabataimi: turbasammal, sookail, sinikas, huulhein, kanarbik, vaevakask, jõhvikas, kukemari. Tutvutakse raba, siirdesoo, madalsoo, älve ja rabajärvega, sh mis on rabajärve eripärad. Õpilased teevad praktilisi katseid rabajärve vee uurimiseks, sh võrdlevad kooli kraanivett ja rabavett.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Põhikooli riiklik õppekava: Loodusõpetus, II kooliaste, 28) selgitab soode kujunemist ja arengut ning põhjendab soode rohkust Eestis;
16) kirjeldab ja võrdleb koosluste (veekogu, soo, metsa, niidu, põllu/aia, asula) elutingimusi, teab nende tüüpilisemaid liike;
35) hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle;
15) selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele); iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi.
Lõiming keskkond ja jätkusuutlik areng, tervis ja ohutus.
Õpitulemused:
Teab turba ajaloolisi kasutusviise.
Oskab rabas käituda vastutustundlikult ja ohutult.
Seostab rabataimede ehitust ja kasvukohta raba kasvutingimustega (nt toitainete vähesus, happelisus).
Võrdleb metsa, madalsoo, siirdesoo ja raba kasvutingimusi ning selgitab nende erinevuste mõju taimedele.
Väärtustab sood elupaiga ja ökosüsteemina ning põhjendab soo kaitsmise vajadust.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õpperajal liikumine, matkamise käigus õppimine, praktiliste ülesannete lahendamine ja andmete võrdlemine, paaris- ja rühmatöö, tulemuste ühine analüüs ja esitlemine, järelduste sõnastamine, juhendatud vestlus ja arutelu.
Vahendid: raba vee uurimiseks kahepeale väike pudel kraaniveega (12 tk), pH mõõtmise ribad (24 tk), termomeeter (12 tk), tööleht (12 tk), harilik pliiats (12 tk); puidust pulgad (8 tk), nöör (8 tk); pildid raba- ja metsamarjadega (liikumismäng); juhendaja kepp rabajärve sügavuse mõõtmiseks, mõõdulint.
Juhis õpetajale:
Jalga kummikud või veekindlad matkasaapad ning ilmale vastav riietus Kaasa hea tuju!. Kaasa jook, kehakinnitus pikniku pidamiseks järve kaldal ja hea tuju!
Buss saab parkida matkaraja alguses olevas parklas. Õpetaja aitab jälgida õpilaste liikumist rabas ettenähtud rajal. Õpetajatelt palume tagasisidet programmile paberlehel või keskkonnaharidus.ee lehel oleva tagasiside lehe kaudu 1 nädala jooksul peale programmi lõppu.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Võimalus pakkuda 2 juhendajat. Pakume programmi ka erivajadustega õpilastele.
Eelneval kokkuleppel saame programmi läbi viia ka Loosalu või Mukri rabas.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.11560137655, 24.75102815
Programmi läbiviija:
Irene Volk Tartu Ülikooli bioloogia eriala; töötanud bioloogia õpetajana, Kohila Keskkonnahariduse Keskuse juhataja, koolitaja ja retkejuht.
Peeter Masing, Haapsalu KHK loodusgiidi eriala, tase 5 (lõpetanud 2024); kõrgem tehniline haridus TPI-s (TalTech).
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
- Sissejuhatus (7 min): milline on vajalik varustus matkama minnes ja ohutus looduses liikumisel. sissejuhatav liikumismäng rabas kasvavate marjade tundmise teemal.
- Kõnnu tammede juurest Redu ojani (20 min): õpipeatus salumetsas, õpilastele antakse ülesanne leida ja võrrelda sinilille ja metspipra lehti, mis on neil ühist ja mille poolest erinevad. Juhendaja toob välja 3-4 salumetsa tunnust. Õpitakse haavapuud eristama tüve järgi.
- Redu ojast kuni Kõnnu järveni Rabivere MKA-l (40 min): Õpipeatus kõdusoometsas, õpilased tutvuvad metsaaluses kattekollaga (sh kombivad) ning leiavad ja võrdevad 2 samblaliiki (laanik ja metsakäharik). Juhendaja selgitab lühidalt kõdusoometsa teket ja samblarinde olulisust elustikule, liigendades selgitust küsimustega õpilastele. Kõnnu järve uurimine paaris- või rühmatööna, tulemuste märkimine töölehele. Õpilased vaatlevad järvevee värvust, hindavad ja mõõdavad temperatuuri, mõõdavad ja võrdlevad järvevee ja kraanivee happesust. Ühises ringis arutletakse saadud tulemuste ja põhjuste üle.
- Matkamine ümber järve ja laudteel (30 min): Juhendaja jutustab vana loo, miks Kõnnu järve veetase on langenud. Juhendab selgitab näitlikult Kõnnu raba tekkeprotsessi ja ehitust. Matkatakse piki järvekallast. Toimub rabataimede õpe eri tüüpi kooslustes nagu rabamännik, puisraba, siirdesoomets, madalsoo. Vanade turbakraavide vaatlemine rabametsas. Arutletakse turbaga seotud pärandkultuuri üle: kuidas on tekkinud turbakraavid? Kuidas vanasti kasutati turvast ja turbasammalt? Turvas kui loodusvara. Õpilased õpivad tundma turbasammalt, vaadeldes, katsudes.
- Piknik (15 min).
- Taimede tundmise ülesanne ja matkamine ümber Kõnnu järve (30 min): Rühmatöö (3 õp) ülesanne: õpilased piiritlevad rabas taimeruudu ja määravad võimalikult palju taimeliike selles. Iga rühm esitleb juhendajale tulemuse. Liigutakse teispool Kõnnu järve, et kogeda vetruvat rabapinnast. Juhendaja selgitab rabas liikumise eripärasid ja ohutust. Peatus älve lähedal, õpilased mõistavad älve ohtlikkust. Juhendaja selgitab älve teket, liigendades selgitust küsimustega õpilastele.
7. Kokkuvõte, arutelu ja tagasisidestamine (10 min): Põhimõistete kordamine vabas vormis küsitlemise teel, teemakohane arutelu. Iga õpilane annab teada, mida ta teada sai. Õpilased väljendavad enda mõtteid ja tundeid, mis enim meeldis. Kõndimine matkaraja parklasse.