Programmis tutvutakse erinevate praktiliste tööde, vaatluste ja ülesannete toel Eesti looduskaitse erinevate külgedega. Keskendutakse põhiliselt Tartumaa looduskaitsealustele liikidele ja objektidele ning kaitsealadele. 3-4 liikmelistes rühmades töötades läbitakse kümme tööpunkti, täites töölehte. Tutvutakse Tartu linna ja maakonna kaitsealuste liikide ja üksikobjektidega, lahendatakse salakirja, uuritakse kimalaste katmikaladel kasutatavat pesakarpi pesaga, määratakse kimalasi, kahepaikseid, pisitigusid; võrreldkse arusisalikku ja tähnikvesilikku, valge- ja must-toonekurge ning nende eluviisi sarnasusi ja erinevusi; tutvutakse säga, ebapärlikarbi, jõekarbi jt euroopa direktiiviga kaitstavate selgrootutega; õpitakse kasutama Maa-ameti geoportaali looduskaitse ja Natura 2000 alamlehe kaardirakendust. Arutatakse, kellele ja miks on looduskaitset vaja.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Loodusõpetus III kooliaste
1) sõnastab uurimisprobleeme ja -küsimusi ning hüpoteese, mida saab katse või vaatluse kaudu uurida (kontrollida), plaanib ja korraldab koos kaaslastega katseid, kogub andmeid, vormistab tulemused tabelite ja joonistena; teeb andmete põhjal kehtivaid järeldusi, esitab tulemused (sh digitaalselt);
Bioloogia
Selgroogsete loomade tunnused
Õpilane:
1) seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade kohastumusi nende elukeskkonnaga;
3) selgitab ja toob näiteid selgroogsete loomade tähtsust looduses ja inimtegevuses ning põhjendab nende kaitsega seotud piiranguid, toob näiteid kaitsealustest liikidest ja selgitab nende ohustatuse põhjuseid.
Selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid
Õpilane:
2) seostab erinevate selgrootute loomade välisehituse ja kohastumuse liikuda, hingata, toituda ning orienteeruda nende elukeskkonnas;
5) analüüsib erinevate selgrootute loomade osa looduses ja inimtegevuses, väärtustades selgrootuid eluslooduse olulise osana, ning toob selle kohta näiteid.
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Õpilane:
2) analüüsib elus- ja eluta looduse tegurite mõju eri organismirühmadele ning toob selle kohta näiteid;
4) analüüsib organismidevahelisi seoseid ökosüsteemis, mõistab eluslooduses toimuvaid protsesse ja hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonidele ning ökosüsteemide püsimisele;
6) selgitab ja väärtustab bioloogilist mitmekesisust ehk elurikkust ja lahendab bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemmaprobleeme.
Läbiv teema:
Keskkond ja jätkusuutlik areng - programmi sisuks on looduskaitse, selle roll ja olulisus, kaitsealused liigid ning kaitsealad. Käsitletakse liikide ohustatuse põhjuseid ja seda, kuidas iga inimene saab loodust hoida.
Õpitulemused:
• oskab kasutada info leidmiseks Maa-ameti geoportaali; põhjendada tolmeldajate olulisust looduses ja põllumajanduses; määrata olulisemate määramistunnuste alusel abimaterjali toel raba- ja rohukonna, arusisalikku ja tähnikvesilikku, kimalasi, kaitsealuseid pisitigusid.
• tunneb arusisalikku, tähnikvesilikku, must- ja valge-toonekurge, jäälindu, säga, apteegikaani, paksu jõekarpi, vasakkeermest pisitigu.
• teab, et kõik Eesti roomajad ja kahepaiksed ning enamus kimalastest on looduskaitse all; Tartumaa olulisemaid kaitsealasid ja oma kooli ümbrusest vähemalt ühte kaitsealust taime- ja loomaliiki, üksikobjekti ja lähimat kaitseala; erinevaid liikide kaitsekategooriaid; elupaikade kaitse määravat rolli selgrootute kaitsel; et erineva eluviisi ja elupaigaeelistusega liigid vajavad erinevaid kaitsemeetmeid.
• mõistab looduskaitse erinevate rakendusvõimaluste olulisust ja seoseid elurikkuse ning inimese heaolu vahel; loodushüvede (tolmeldamine, mulla viljakus, vee ja õhu kvaliteet jm) olulisust nii ökosüsteemidele kui inimühiskonnale; enda vastutust ümbritseva looduse igapäevasel hoidmisel.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
MEETODID: rühmatöö, avastusõpe, liikide määramine määrajate ja abimaterjalide toel, vaatlus, võrdlus, arutelu, töölehe täitmine, Maa-ameti Geoportaalist Looduskaitse kaardikihilt info otsimine.
VAHENDID: Igal rühmal (3-4 õpilast rühmas) tööleht ja kirjutusvahend, lõpuküsimusteks paber;
Tööpunktides luubid, pintsetid, binokulaar, sägameeter (säga elusuuruses riputatav joonis koos säga kasvu, vanuse ja kaalu vaheliste seostega), kimalaste pesa karp koos kärgedega, kaitsealuste tigude (vasakkeermene pisitigu) ja karpide (paks jõekarp, ebapärlikarp) tühjad kojad, joonlauad, raba- ja rohukonna selgete määramistunnustega fotod, väike Eesti kahepaiksete määraja, materjlid arusisaliku ja tähnikvesiliku võrdlemiseks; pusleklotsid kaitsealuste selgrootutega; toonekurgede joonised, linnumääraja, värvipliiatsid, kirjalikud abimaterjalid, määramistabelid, kaardid ja raamatud; arvuti maaameti geoportaali vaatamiseks.
Juhis õpetajale:
- Enne programmile tulekut palume õpetajal õpilastele selgitada, kuhu tullakse, mida õpitakse ning mida kaasa võtta (vahetusjalanõud).
- Palume informeerida juhendajat (koordinaatorit) grupi eripäradest ja erivajadustest juba programmi kokkuleppimisel.
- Programmi vältel palume õpetajal aidata juhendajal seostada teemasid eelnevalt õpituga ja toetada klassis koostöise õhkkonna hoidmist.
- Pärast loodusmaja külastust soovitame õpetajal seostada õppeprogrammis omandatud teadmisi loodusõpetuse tunnis käsitletavate teemadega.
- Pärast programmi palume õpetajal täita tagasiside küsimustik elektrooniliselt saadetud lingil.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
- Toimub Tartu loodusmajas, kuid on tellitav ka haridusasutusse.
- Haridusasutusse tellimisel lisandub programmi hinnale juhendaja transpordikulu edasi-tagasi sõiduks.
- Kui programm tellida haridusasutusse, vajatakse programmi läbiviimiseks suuremat ruumi, kus on võimalus laudu/toole ümber paigutada.
- Programm on kohandatav ka erivajadusega õppijale, kuid eelnevad kokkulepped on vajalikud.
- Kõige sobivam aeg programmile on oktoober-märts (siseprogramm).
- Loodusmajas on lift ja inva-wc.
- Erisoovidest palume teada anda programmi broneerimisel.
- Tartu loodusmajas palume kanda vahetusjalatseid.
- Tartu loodusmaja õppekeskkond on turvaline ja keskkonnahariduslikud põhimõtted on rakendatud igapäevases tegevuses (jäätmete sorteerimine on korraldatud, ühekordseid nõusid ei kasutata - seda palume jälgida ka maja külalistena).
- Programmis osalemiseks ei ole õpilastel vaja töövahendeid kaasa võtta.
Lisainfo ja tellimine: programmid@tartuloodusmaja.ee, tel +372 527 4180, https://www.tartuloodusmaja.ee/oppeprogrammid/
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.37436940436, 26.726785898209
Programmi läbiviija:
Annelie Ehlvest - hüdrobioloog ja zooloog, bioloogia-keemia õpetaja (TÜ); mitmete õppeprogrammide koostaja, kaasautor, juhendaja alates 1994. aastast. Antud programmi kaasautor.
Tiina Lilleleht - TÜ bioloog/bioloogia-keemia õpetaja; Tartu loodusmaja õpetaja ja keskkonnahariduslike programmide juhendaja alates 1996. aastast. Selle programmi kaasautor.
Aire Orula - EMÜ põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine; Luua Metsanduskool retkejuhtimine; Tartu loodusmaja õpetaja ja programmide juhendaja alates 2009. aastast.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus (15 min): Õpilaste jagunemine kuueks-seitsmeks rühmaks (kuni 4 õpilast rühmas) ja tööpunktide laudade taha jagunemine. Juhendaja tutvustus. Teema ja päevakava tutvustus, töökorralduse selgitus. Kokkulepped koostöiseks tegutsemiseks.
Arutelud: Mille või kelle jaoks loodust kaitstakse? Mida täpsemalt kaitstakse? Kas see on ka kuidagi inimesele kasulik, kuidas? Mida võiks tähendada, et looduskaitse algab lähedalt? (geograafiliselt lähedalt- Tartumaa tähelepanu all; kaitstakse ka veel tavalisi, kuid tähelepanu vajavaid liike - kes on oma elus kohanud mõnd konna, sisalikku?; LK on ka isiklikud valikud - igaühe LK).
Rühmatööd 10-s tööpunktis (105 min):
Tööpunktide lühitutvustus praktiliste soovitustega, töölehtede jagamine rühmadele.
3-4 liikmelised rühmad läbivad 10 erinevat looduskaitsega seotud punkti. Töölehel ülesanded, juhised, aruteluküsimused, järelduste-vastuste märkimise kohad. Juhendaja liigub rühmade vahel, vajadusel esitab suunavaid küsimusi, algatab arutelusid.
Tööpunktid.
- Tartu linna kaitsealused liigid, üksikobjektid. Lahendatakse “jäänlinnu salakirja”, kasutades kaitsealuste objektide pilte ja nimetuste algus- ja lõputähti.
- Maa-ameti geoportaal. Looduskaitse ja Natura 2000 kaardikihilt otsitakse koolile lähimaid III kategooria liike, kaitsealasid, üksikobjekte. Tutvutakse Tartumaal asuvate Ramsari aladega. Arutelu, miks ei leia me sellelt kaardilt I ja II kaitsekategooria liike.
- Kaitsealune säga. Tutvutakse “sägameetri” abil II kategooria kaitsealuse sägaga. Arutlus, miks see kala Eestis nii haruldane on ja kaitse all on.
- Kimalased. Vaadeldakse kimalase karpi, analüüsitakse, kuidas on korraldatud kimalaste karpi sisse- ja välja liikumine, põhjendades seda kimalase kehaehituse ja liikumisviisidega, otsitakse vastust, kes ja miks selliseid karpe ostab; määratakse lihtsustatud määraja abil paar kimalaseliiki, arutelud tolmeldamise olulisuse üle nii looduses kui põllumajanduses ja aianduses.
- Kuidas kaitsta väikesi selgrootuid? Pannakse kokku klotsipusle 6 Euroopa loodusdirektiiviga kaitstud selgrootu pildiga, määratakse Euroopa direktiivi kaitsealuste liikide raamatust need liigid pildi abil, leitakse nende elupaigad ja ohutegurid. Arutelu teemal, kuidas selliseid väikesi loomi üldse kaitsta saab.
- Kõik Eesti kahepaiksed on kaitse all. Määratakse-sorteeritakse fotoseeriate baasil tunnuste alusel rohu- ja rabakonna pildid. Arutletakse kahepaiksete ohustatuse põhjuste üle, meenutatakse, milliste kahepaiksete liikidega ollakse ise kokku puutunud.
- Arusisalik ja tähnikvesilik. Võrreldakse arusisaliku ja tähnikvesiliku välimust ja eluviisi, leitakse sarnasusi ja erinevusi, tuletatakse meelde Eesti roomajad ja et nad kõik on kaitse all.
- Valge- ja must-toonekurg. Võrreldakse kahe liigi välimust ja eluviisi. Värvitakse kummagi sulepartiid figuuridel. Otsitakse põhjusi, miks üks neist on väga haruldane, teine pigem mitte.
- Kas oled käinud-näinud? Tartumaa kaitsealade ja kaitsealuste liikide piltide ja nimetuste baasil valitakse, kes rühmas on nendes kohtades elu jooksul käinud, kes neid liike kohanud.
- Eesti kaitsealused limused. Määratakse stereomikroskoobi all oleva pisiteo liik lihtsustatud määraja abil, tutvutakse paksu jõekarbi ja ebapärli kodade, eluviisi, sobilike keskkonnatingimuste, võimaliku eluea ja arengutsükliga, mõõdetakse paksu jõekarpi ja otsustatakse, kas koda kuulus täiskasvanud karbile või mitte. Arutlus, miks ja kuidas on jõekarplaste elu ja levik seotud kaladega. Millised ohutegurid nende kaitse alla võtmist põhjustavad?
Kokkuvõte, tagasiside (15 min): Iga rühm mõtleb ja paneb märkmepaberile kirja 1 küsimuse looduskaitse/ käsitletud liikide kohta Eestis (arvestades, et selle vastus võiks olla midagi, mida nad ise uut teada said/õppisid programmist) ja ühe asja, mida inimene saaks igapäevaelus ise teha, et loodust hoida. Küsimuste küsimine ja teiste õpilaste poolt vastamine. Juhendaja ja õpetaja lisavad omalt poolt ka ühe küsimuse.
“Pöidla hääletus”, kuidas programmi jooksul õppimine tundus.