Estonian loodus on meie kõigi ühisvara, seepärast on vajalik, et me kõik hooliksime loodusest. Kaitsekorralduse esmane eesmärk on leida lahendused, kuidas teadlikult hoida loodusväärtusi ja saavutada kaitse-eesmärgid. Kaitsealade kaitsekord kehtestatakse looduskaitseseaduse alusel iga kaitseala kaitse-eeskirja abil.

Kaitse-eeskirja tuleb vaadata koos looduskaitseseadusega. Hoiualade kaitsekorraldus lähtub looduskaitseseadusest ja kaitse alla võtmise määrusest, kus sätestatakse ala kaitse väärtused, mis tuleb hoida heas korras. Suuremate kaitsealade ja hoiualade puhul koostatakse kaitsekorralduskavad, milles planeeritakse kaitse eesmärgiks olevate väärtuste aktiivseks kaitseks vajalikud tegevused kümneks aastaks.

Valitseja ülesanded

Vabariigi Valitsuse poolt kaitse alla võetud loodusobjektide valitseja on Keskkonnaamet.

Valitseja tegevusvaldkonnad on:

1. keskkonnakasutuse ehk tegutsemislubade andmise otsustamine ja tingimuste seadmine;
2. looduskaitseliste tegevuste korraldamine;
3. kaitstava objekti nõuete täitmise jälgimine;
4. Keskkonnainspektsiooni teavitamine avastatud õigusrikkumistest.

Kohaliku omavalitsuse poolt loodud kaitstavate loodusobjektide valitsejaks on vastav omavalitsusorganisatsioon.

Eesti loodus on meie kõigi ühisvara, seepärast on vajalik, et me kõik hooliksime loodusest.

Keskkonnakasutusluba ehk tegutsemisluba

Sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis annab looduskaitseseadus kaitse-eeskirjaga võimaluse reguleerida erinevaid tegevusi:

• koostada maakorralduskava, teostada maakorraldustoiminguid ja muuta katastriüksuse kõlvikute piire;
• kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
• projekteerida ja ehitada ehitisi, sealhulgas püstitada või laiendada lautrit või paadikanalit;
• rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba;
• metsaraie;
• kalapüük.

Looduskaitseseaduse ja kaitse-eeskirjadega on võimalik tutvuda Riigi Teatajas.