Elu Eestis põlevkivita
Jääaja Keskus

Elu ilma elektrienergiata ei suuda ette kujutadagi. Tulevikus elektrienergia tarbimine kasvab veelgi.

Õppeprogrammis otsitakse iseseisvalt rühmatöö käigus põlevkivienergiale alternatiivseid elektritootmise võimalusi. Elektrijaamade mudelite abil kaardistatakse erinevate tootmisviiside puudused ja võimalused, ning leitakse Eesti jaoks sobiv kombinatsioon vajaliku elektrienergia tootmiseks. Põgusalt tutvutakse ka elektriülekandeliinide rajamise põhimõtetega ja elektriliinide ümberehitamise vajadusega. Käsitletakse ka elektrienergia kokkuhoiuvõimalusi.

Отношение к учебной программе:

enesemääratluspädevus
ettevõtlikkuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
suhtluspädevus

Результат учебы:

Õppeprogrammi läbinud õpilased:
 saavad ülevaate põlevkivienergeetika asendamise võimalustest
taastuvenergeetikaga;
 suudavad teadlikult valida elustiili, mis väldib liigset elektrienergia
tarbimist ja sellega kaasneva lisakoormuse tekkimist keskkonnale; samuti
oskavad õpilased elus ette tulevate valikute puhul lähtuda
jätkusuutlikkusest, mitte lihtsusest ja esmapilgul näivast odavusest;
 kogevad erinevate taastuvenergiaallikate kasutamise võimalusi
analüüsides järgneva paarikümne aastakümne jooksul toimuvaid muutusi,
väljakutseid ja võimalusi; kujuneb veendumus fossiilsete energiaallikate
kasutamise lõpetamise paratamatusest;
 saavad ülevaate esmastest lahendamist vajavatest ülesannetest, mis
tulenevad üleminekust elektri tootmisele taastuvatest energiaallikatest.
Õppeprogrammi uurimusliku osa eesmärgiks on modelleerida
kombinatsioon erinevatest taastuvelektrijaamadest kompenseerides
erinevate allikate puuduseid ning tagada pidev elektrienergiaga varustatus
ja elektrienergia ülekandevõimsus. Modelleerimiseks on programmis
osalevatel õpilastel kasutada andmed juba töötavate
taastuvelektrijaamade, aga ka Jääaja Keskuses olevate jaamade mudelite
tootlikkusest ja võimsusest.

Междисциплинарная интеграция:

Õppeprogramm toetab riikliku õppekava uurimusliku õppe suunda.
§ 10. Läbivad teemad 2) keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele; 6) tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas;
2.2. Geograafia
2.2.1. 1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus; 5) mõistab inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates geograafilistes tingimustes, väärtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri mitmekesisust ning jätkusuutlikku arengut;
2.2.4.3. III kursus „Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid“ Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid 1) analüüsib energiaprobleemide tekkepõhjusi ja võimalikke lahendusi ning väärtustab säästlikku energia kasutamist; 4) analüüsib fossiilsete kütuste kasutamist energia tootmisel ning kaasnevaid keskkonnaprobleeme, teab peamisi kaevandamise/ammutamise piirkondi; 7) analüüsib taastuvate energiaallikate kasutamise võimalusi ning nende kasutamisega kaasnevaid probleeme;
2.4. Füüsika
2.4.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid 6) oskab lahendada olulisemaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid füüsikaülesandeid ning rakendab loodusteaduslikku meetodit probleemülesandeid lahendades; 7) mõistab füüsika seotust tehnika ja tehnoloogiaga; 8) kasutab füüsikas omandatud teadmisi ning oskusi loodusteadus-, tehnoloogiaja igapäevaprobleeme lahendades ning põhjendatud otsuseid tehes.
2.4.4.3. III kursus „Elektromagentism“ Elektriväli ja magnetväli 
2.4.4.4. IV kursus „Energia“ Termodünaamika, energeetika

Методы:

Vahendid:
 tuulegeneraatori-, pumphüdroelektrijaama-, käsigeneraatori- ja päikesejaama töötavad mudelid;
 rühmatöö ülesannete lehed;
 kirjutusalused ja kirjutusvahendid;
 nutiseade;
 lisainfo tuule ja päikese jagunemise eripärasuste kohta.

Целевая группа:

Gümnaasium

Продолжительность:

1,5 tundi

Размер группы:

25

Время проведения:

Aastaringselt

Цена:

149€

Место проведения:

Jääaja Keskuse 3. korrus ja 2. korruse seminarisaal

Исполнитель программы:

Jääaja Keskus

Язык:

Eesti keel
Inglise keel
Vene keel

Длинное описание:

Elektri tootmine tuulest, päikesest, voolavast veest ja lihasjõudu kasutades – 40 minutit Jääaja Keskuse põlevkivisaalis.
Rühmatöö. Mudelite abil töölehtedel olevate ülesannete lahendamine.
Erinevate elektri tootmise meetodite võimalused ja puudused. Erinevate meetodite kombineerimine. Koostootmisjaamad. Elektrienergia ülekandmine. Kaod elektrienergia tootmisel ja ülekandmisel. Ülekandevõrgu ümberehitamine.
Enamus maailma elektrienergiast toodetakse elektrigeneraatorite abil ja seetõttu on mõistlik selgitada detailideks demonteeritud elektrigeneraatori abil masina tööpõhimõtet ja kõrge kasuteguri põhjuseid.
Juhendaja tutvustab õppeprogrammis kasutatavate taastuvelektrijaamade mudelite tööpõhimõtet, töölehtedel olevate andmete sisu ja päritolu, selgitab töölehtede ülesannete mõtet. Vajaduse abistab juhendaja ülesannete lahendamist ja annab nõu. Aja efektiivsemaks kasutamiseks tuleb juhendajal koordineerida rühmade liikumist erinevate mudelite vahel.
Arutelu. Arutelu käigus analüüsitakse ülesannete lahendamisel saadud tulemusi. Kuidas tagada ööpäeva- ja aastaringne varustatus elektrienergiaga? Millega kompenseerida elektrienergia puudujääk? Missuguseid taastuvaid allikaid ei saa Eestis kasutada? Missuguseid probleeme jaotusvõrgus toob kaasa elektritootmise geograafiline ümberpaiknemine Eesti pinnal?

Taastuvenergia vs fossiilne energia – 40 minutit Jääaja Keskuse seminarisaalis
Rühmatöö. Töölehtede ülesannete lahendamine.
Taastuvenergiallikate kasutuselevõtmise eelised ja puudused. Fossiilenergeetika puudused ja eelised. Keskkonnamõju. Energiajulgeolek ja elektrienergiaga varustatuse tagamine. Eesti piirkondade eelised erinevate taastuvenergiaallikate kasutuselevõtmiseks. Võimalused elektrienergia kokkuhoiuks.
Alustades õppemoodulit aruteluga teemal fossiilsete energiaallikate kasutamise kahjulikust mõjust tuletatakse meelde, mis on põlemisproduktid ja kas neid saab vältida. Analüüsitakse, kuhu põlemisproduktid edasi satuvad ja missugune on nende mõju keskkonnale. Peatutakse ka soojuselektrijaamade jääksoojuse tekkimise ja kasutamise teemal.
Töölehtede ülesannete lahendamisel annab juhendaja nõu ja vajadusel selgitab kasutatavate lisaandmete sisu.
Arutelu. Arutelu käigus esitavad rühmad oma lahenduse erinevate taastuvelektrijaamade paiknemise võimaluste kohta Eestis.
Kokkuvõtete tegemine. Arutelu teemal kas pärast põlevkivi otsa saamist istume pimedas, ostame kogu vajamineva elektrienergia naabritelt sisse või leiama ise võimaluse varustada riik taastuvelektrienergiaga.

Последнее обновление:

04.06.2020