Õppeprogrammid

Palade metsarada kulgeb Looduskeskuse lähedal olevas metsas. Metsarada on huvitav ja kergesti läbitav ka väikestele õppeprogrammis osalejatele.  Õppida ja uurida annab kõike, mis metsaga seotud. Metsarajal liikudes saab vastavalt aastaajale vaadata erinevaid protsesse ja seoseid looduses. Lisaks vaatlustele teeme lihtsaid katseid ja mõõtmisi, õpime töö tulemusi analüüsima ja järeldusi tegema. Teema valik sõltub aastaajast ja programmi tellija soovist.

Valik teemadest Palade metsarajal:

• Aastaajad metsas.
• Jäljeread lumel
• Erinevate koosluste vahetumine olenevalt pinnasest
• Taimestiku rindelisus
• Puude, põõsaste õppimine lihtsate tunnuste ja töölehtede abil
• Sammalde uurimine
• Elu sipelgapesas

Programmi kestust ja tegevusi saab kohandada vastavalt vanuseastmele.

Õppeprogrammil vaadeldakse erinevaid metsarindeid ja õpitakse taimeliike ning nende järgi metsatüübi määramist, õpitakse näiteid liikidevahelistest suhetest (sh toitumissuhted ja seeläbi aineringed) metsas. Toimub arutelu metsa olemusest, inimese mõjust ning metsade kaitsmise vajadusest.

Õppeprogrammil vaadeldakse erinevaid metsarindeid ja õpitakse taimeliike ning nende järgi metsatüübi määramist, õpitakse näiteid liikidevahelistest suhetest (sh toitumissuhted ja seeläbi aineringed) metsas. Toimub arutelu metsa olemusest, inimese mõjust ning metsade kaitsmise vajadusest.

Karula rahvuspargi 4 km pikkune Peräjärve metsarada on parim piirkonna rada metsateema õppimiseks. 

Õppeprogrammil vaadeldakse erinevaid metsarindeid ja õpitakse taimeliike ning nende järgi metsatüübi määramist, õpitakse näiteid liikidevahelistest suhetest (sh toitumissuhted ja seeläbi aineringed) metsas. Toimub arutelu metsa olemusest, inimese mõjust ning metsade kaitsmise vajadusest.

Õppeprogramm toimub 5 km pikkusel vahelduva reljeefiga Tilleoru matkarajal.

Kuna Eesti metsad on eripalgelised, siis kasutatakse nende iseloomustamiseks metsatüüpe. Metsatüübid on looduses tegutsejale abiks taimede ja seente otsimisel ning metsameestele metsa kasvatamisel. Programmi kestel saame teada millised on põhitõed mulla ja metsakasvukohatüüpide vahel. Millist mulda kasvamiseks eelistavad kased ja kas rabas kasvades on nende kasvujõud sama suur kui viljakas laanemetsas?  Miks liivases nõmmemetsas kasvavad männid 10 meetri kõrguseks aga liivases palumetsas kõrguvad 30 meetrini? Tänu oosidele ja liivaluidetele ning nendevahelistele nõgudele, rabastuvale järvele ja lammialadele on matkarajal esindatud Eestis leiduvatest metsakasvukohatüüpidest nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad, soovikumetsad, rabametsad ja lodumetsad.