
Programm toimub Rakvere tammikus. Programm tutvustab Rakvere tammiku poollooduslikku laialehist metsakooslust ja selle elustikku, pinnavorme, keskkonnaprobleeme, kultuuripärimust ning maastiku kujunemist inimese ja looduse koostoimel. Õpilased lähevad kahekaupa Rakvere tammikusse, kus otsivad oma isiklike nutitelefoni abil õiget teed, kontrollpunkte, õigeid vastuseid ja vastavad ka oma seadmes. Parimad saavad auhinnad.

Mängulisel puukooli retkel õpitakse meie kodumaiseid puid ja põõsaid tundma. Uurime ka neid liike, kes puude lähedal kasvavad ja elutsevad. Meenutame puudega seotud mõistatusi, rahvajutte ja uskumusi. Mõtiskleme selle üle, kuidas metsale heaks sõbraks olla ja kuidas puud meile abiks on.
Õppeprogrammil vaadeldakse erinevaid metsarindeid ja õpitakse taimeliike ning nende järgi metsatüübi määramist, õpitakse näiteid liikidevahelistest suhetest (sh toitumissuhted ja seeläbi aineringed) metsas. Toimub arutelu metsa olemusest, inimese mõjust ning metsade kaitsmise vajadusest.
Õppeprogramm toimub 5 km pikkusel vahelduva reljeefiga Tilleoru matkarajal.

Õppeprogramm viiakse läbi Poruni õpperajal, kus on suurepärased võimalused sammalde ja samblike õppimiseks.

Kuna Eesti metsad on eripalgelised, siis kasutatakse nende iseloomustamiseks metsatüüpe. Metsatüübid on looduses tegutsejale abiks taimede ja seente otsimisel ning metsameestele metsa kasvatamisel. Programmi kestel saame teada millised on põhitõed mulla ja metsakasvukohatüüpide vahel. Millist mulda kasvamiseks eelistavad kased ja kas rabas kasvades on nende kasvujõud sama suur kui viljakas laanemetsas? Miks liivases nõmmemetsas kasvavad männid 10 meetri kõrguseks aga liivases palumetsas kõrguvad 30 meetrini? Tänu oosidele ja liivaluidetele ning nendevahelistele nõgudele, rabastuvale järvele ja lammialadele on matkarajal esindatud Eestis leiduvatest metsakasvukohatüüpidest nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad, soovikumetsad, rabametsad ja lodumetsad.