Praktilises rühmatöös ehitavad õpilased realistliku asula ja selle lähiümbruse maastikumaketi puude, majade, teede, põldude, metsade, veekogude ja muude objektidega arvestades, et see toetab elurikkust. Õpilased tutvuvad maastiku struktuuri mõjuga liikidele ja kooslustele ning inimtegevuse mõjuga tänapäevaste maastike kujunemisel. Analüüsitakse koostatud makette: millistele liikidele oleks selline maastik hea, millistele mitte ja kuidas inimesel seal elada oleks. Arutletakse loodusressursside kasutuse üle ja lahendatakse praktiline elurikkuse, asula ja lähiümbruse tööstuse, põllumajanduse ja looduskaitsega seotud planeerimisülesanne. Programm toimub õppeklassis ja TÜ loodusmuuseumis. Loodusmuuseumi püsinäitusel tutvume ka elustiku liigirikkusega.
Õppeprogrammi käigus õpivad lapsed loodust tundma, matkates loodusrajal. Õpilased teevad aktiivülesandeid ja vaatlusi, õpivad tundma liike ja nendevahelisi seoseid, uurivad nii taime- kui ka loomariiki. Rada valitakse vastavalt tellija soovile, kohale sõidame õppeprogrammi tellija organiseeritud bussiga.
Õppeprogrammis antakse ülevaade linnulauludest, lindudest ja nende rühmadest. Õpilased õpivad Eesti linde tundma laulu järgi, nad kirjeldavad ja vaatlevad linde, tutvuvad lindude tunnuste, eluviisi ja pesitsemisega ning keskkonnaprobleemidega. Õppeprogramm toimub TÜ loodusmuuseumis või kooli juures. Võimalik on tellida ka kevadist linnulaulu programmi loodusrajal.

Uuritakse ja vaadeldakse loodusmuuseumis loomade erinevaid kohastumusi. Miks osad loomad saavad hakkama kõrbekuumuses ja teised ei külmu jääveeski ära? Viimast saab lausa oma nahal tunda. Õpilased saavad enda uued teadmised proovile panna, kujutlusvõime valla lasta ning muuhulgas ise loomi leiutada.

Õppeprogrammi käigus tutvuvad õpilased Eesti olulisemate mineraalide, kivimite ja kivististega. Töölehe abil lahendatakse geoloogiat puudutavaid ülesandeid. Programm toimub õppeklassis ja loodusmuuseumi geoloogiasaalis.