

Muuseumitunnis käsitleme kohastumusi, mis on kujunenud eesti metsloomadel seoses kõige raskema aastaaja – talvega. Uurime, kuidas loomad kaitsevad ennast külma eest, kuhu nad varjuvad ning mida talvel söövad. Tunnis kasutame lisaks ekspositsioonile palju ehedat materjali, nagu topised ja sarved ja uurime loomade jala- ja tegevusjälgi.

Talvenippide programmis saadakse tuttavaks Eesti taimede ja loomade põhilistest kohastumustest külma- ja toiduvaese talve üleelamiseks. Programmi jooksul arutatakse talve olemuse üle, rühmitatakse taimede talviseid säilitus-osi (seemned, maa-alused säilitusorganid, pungad), jutustatakse ja vaadatakse pilte ning lühikesi filmiklippe loomade talvenippide kohta (pasknääri ja kopra toiduvarumine, varjevärvusega kärp, talveunes olijad, rändajad, rebase „lumesukeldumine hiirepüügil“, lumes liugu laskvad saarmad jm); jagatakse loomade magnetpilte magnettahvlile vastavalt talvitusstrateegijale; tutvutakse looduses talvisel ajal kättesaadavate taimetoitude koguga (seemned, urvad, pungad, käbid ja nende seemned, marjad, puukoor, näritud oksad jm) ning jagatakse selle „metsarestorani“ erinevad road näljaste loomade vahel; tutvutakse imetajate (nirk, mutt, kobras, rebane, saarmas jt) nahkadega ehk „talvekasukatega“; toimub rühmadevaheline teatevõistlus „Pasknäärid koguvad talveks tammetõrusid“. Loomade talvenippe võrreldakse inimeste nippidega talve üleelamiseks.

Mängulise programmi kestel saavad lapsed teada kuidas meie metsades elavad loomad talvel käituvad, milline on nende talvine toidulaud ja lumele jääv jäljerada.
Lapsed kuulevad, kuidas eestlased vanadel aegadel nii kari- kui metsloomi meeles pidasid ning mida tehti taludes pimedal talveajal. Meisterdame ühe toreda looduslikest materjalidest metsaeluka.