Õppeprogrammid

Õpperetke vältel jalutame kõrgel Rannamõisa pangal, kus asub Aura loodusrada. Pangalt avaneb vaade Kakumäe poolsaarele ja Tallinnale. Uurime, kuivõrd erineb taimestik panga peal ja panga all. 
Käime mere ääres, räägime Läänemerest ja uurime rannikumere elustikku. Avastame pangapealset liigirikkust, kuulame linnulaulu. 

Aegviidu on kuulutatud matkapealinnaks. Aegviidu ümbruses asub mitmeid avastamist ootavaid radu. Üks nendest on Presidendirada, mis viib Aegviidust läbi Nelijärve Jänedale. 2004.aastal toimus esimene Presidendimatk, mis on oma nime saanud meie presidentide Konstantin Pätsi ja Arnold Rüütli järgi. Kuidas, seda räägime juba matkateel. Meie läheme oma matkaga avastama rada, mis viib meid Nelijärvele Purgatsi järve äärde. Rada on väga mitmekesine- kulgeb läbi metsade, mööda oose ja möödub mitmest järvest. Räägime lugusid ja avastame koos loodust. 

Paunküla maastikukaitsealal teeme ca 5 km loodusmatka, mille vältel tutvume liigirikka metsa,  väikejärvede, järskude nõlvadega vallseljakute ja nende vahele jääva rabaga. 

Kuna Eesti metsad on eripalgelised, siis kasutatakse nende iseloomustamiseks metsatüüpe. Metsatüübid on looduses tegutsejale abiks taimede ja seente otsimisel ning metsameestele metsa kasvatamisel. Programmi kestel saame teada millised on põhitõed mulla ja metsakasvukohatüüpide vahel. Millist mulda kasvamiseks eelistavad kased ja kas rabas kasvades on nende kasvujõud sama suur kui viljakas laanemetsas?  Miks liivases nõmmemetsas kasvavad männid 10 meetri kõrguseks aga liivases palumetsas kõrguvad 30 meetrini? Tänu oosidele ja liivaluidetele ning nendevahelistele nõgudele, rabastuvale järvele ja lammialadele on matkarajal esindatud Eestis leiduvatest metsakasvukohatüüpidest nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad, soovikumetsad, rabametsad ja lodumetsad.