Sihtgrupp: 7-9 kl III kooliaste
Lühikirjeldus:

Õppeprogrammi käigus tutvuvad õpilased lühidalt Maa ehituse põhijoontega ja olulisimate geoloogiliste protsessidega – laamtektoonikaga ning Eesti geoloogilise ehituse ja põhiliste kivimitega ja nende levikuga. Kivimitest ja setenditest tutvutakse graniidi, gneisi, savi, fosforiidi, argilliidi, liivakivi, põlevkivi, lubjakivi ja dolomiidiga. Programmi käigus täidetakse tööleht, mille õpilased saavad kaasa. Programm toimub muuseumi õppeklassis ja näitusesaalides.

Maakond: Tartumaa
Noored programmil
Sihtgrupp: 7-9 kl III kooliaste
Lühikirjeldus:

Programmi käigus saadakse teada, kuidas kivimid tekivad, millest nad koosnevad ja miks murenevad, millised Eestis leiduvatest settekivimitest on maavarad ja millised probleemid kaasnevad nende kaevandamisega. Praktiliste tööde käigus õpitakse põgusalt tundma tähtsamaid kivimit moodustavaid mineraale, tard- ja moondekivimite enamlevinud tüüpe, kivimite murenemisel tekkivat settematerjali, Eesti aluspõhja settekivimeid ja neis leiduvaid Vanaaegkonna fossiile, eesti maavarasid. Tutvutakse Eesti geoloogilise kaardi ja geokronoloogilise tabeliga ning loodusmaja pargi rändkivide rajaga. Programmi on võimalik kohandada vastavalt osaleja soovile.

Maakond: Tartumaa
kevadine Muraste loodus
Karoliina Lass
Sihtgrupp: 4-6 klass II kooliaste, 7-9 kl III kooliaste, Gümnaasium
Lühikirjeldus:

Põhja-Eesti pankranniku retke käigus uurime maa geoloogilist ajalugu. Meie pankrannik on osa Balti klindist, mis algab Laadoga järve juures, palistab Põhja-Eesti rannikut ja kulgeb edasi mere põhjas ning avaldub taas kaugematel saartel. Maa ajaloo geoloogilise õppematerjalina on ta ainulaadne, kus paljanduvad aluskivimid ajast, mil elu planeedil ei olnud veel arenema hakanudki. Suurupi poolsaar on huvitav, kuna kaks olulist lasundi kihti asuvad erinevatel platoodel. Mere ääres saame tutvuda kambriumi ajastu kivimitega ja pärast lühikest matka jõuame ordoviitsiumi ajastu ladestusteni.


Programm toimub lumevabal ajal ja selle käigus saame teada, mis oli „suur pauk”, mis vahe on kõvadel aluskivimitel ja settekivimitel. Vaatame, miks on paekivi lasund murdunud nagu saehammas. Kas siin elasid ka dinosaurused või hoopis peajalgsed? Käsitletavad teemad on ka maavarad, põlevkivi omadused ja kuidas teaduse arenedes on meie ordoviitsiumi ladestu väärtuslike muldmetallide teemal huviorbiiti sattunud.

Maakond: Harjumaa
Nuhvliga
Ökokratt
Sihtgrupp: Gümnaasium, Täiskasvanud
Lühikirjeldus:

Antakse näitlik ülevaade miljonite aastate jooksul toimunud geoloogilistest protsessidest nuhvliga ja praktikas, looduses. Õpitakse seostama geoloogilisi protsesse elu arenguga Maal ning seostama neid ka maavarade tekkimisega. Õpitakse tundma Eesti geoloogilist aluskorda ning maavarasid ning nende geograafilist jaotust – liiv, lubjakivi, graniit, savi, põlevkivi, turvas. Määratakse erinevate vete kvaliteeti: elektrijuhtivus, pH, temperatuur. Arendatakse tärkamisoskuse ja analüüsivõimet. Antakse sisu mõistetele – kambrium, ordoviitsium, silur ja devon. Õpitakse Nuhvlite kasutusfunktsioone. Toimub teadmiste süvendamine kultuuriloost ning loodusest ja erinevate õppeainete integratsioon.

Sihtgrupp: Gümnaasium
Lühikirjeldus:

Õppeprogrammi käigus tutvuvad õpilased lühidalt Eesti maavaradega ja nende tähtsusega. Vaadatakse ülevaatlikku videot maavaradest, uuritakse praktiliselt õppekogu maavarade näidiseid. Õpilased vaatavad ja võrdlevad maavarasid kasutades binokulaarmikroskoopi ja luupi, praktilise ülesandena uuritakse glaukoniitliivakivi, savi, lubjakivi, dolomiiti, fosforiiti, põlevkivi, graptoliitargilliiti, klaasiliiva, graniiti ja turvast. Tutvustatakse Eesti maavaradega seotud keskkonnaprobleeme. Programm toimub muuseumi õppeklassis ja näitusesaalides.

Vt ka programmi "Õpperetk "Kivimid ja maavarad""

Maakond: Tartumaa