Mulla lõimis sõrmeprooviga. Foto: Maarika Männil
Mulla lõimis sõrmeprooviga. Foto: Maarika Männil
Sihtgrupp: 4-6 klass II kooliaste
Lühikirjeldus:

Aktiivtöö mullaga keskendub mulla tekke, koostise ja tähtsuse tundmaõppimisele.

Õppeprogramm toimub kooli rohealal, kus on võimalik mullapuuriga mullaprofiili võtta. Selle kogemuse saab iga õpilane. Kirjeldame ja mõõdame mullahorisonte, teeme äigejoonise, sõelume kuiva mulda ja määrame sõrmeprooviga mulla lõimist. Teeme selgeks mulla tekke.

Arutleme mulla tähtsuse üle looduses ja inimese elus.

Maakond: Järvamaa
Elu mullas
Sihtgrupp: Lasteaed, 1-3 klass I kooliaste
Lühikirjeldus:

Kuigi muld on üks meie planeedi olulisem loodusvara, jääb see tihti tähelepanuta. Programmi käigus saab selgeks, mis teeb mullast mulla ja et nii mulla sees kui peal käib vilgas elu. Kui seal poleks elanikke, siis poleks olemas ka mulda - selle asemel oleks elutu pinnas, kus ei kasvaks midagi. Seetõttu on oluline mulla kohta veidi teadmisi koguda.

Maakond: Harjumaa
Kollaž. Õppeprogrammid koolieelikutele Iisaku Looduskeskuses.
Julia Kropatševa
Sihtgrupp: Lasteaed
Lühikirjeldus:

Iisaku looduskeskus pakub eelkooli lastele (6-7.a) järgmisi õppeprogramme, mis on seotud Iisaku looduskeskuse ekspositsiooniga:

  • Jäljed lumel - talvel
  • Puude elurikkus ja eluring - sügisel
  • Vähendame prügi - aastaringselt
  • Saladused mullas - kevadel ja sügisel
Maakond: Ida-Virumaa
tigu
Pernova Hariduskeskus
Sihtgrupp: 4-6 klass II kooliaste
Lühikirjeldus:

Õpilased õpivad grupitööna (2-4 õpilast) tundma mulla teket, tähtsust ja kaitset.

Programmi läbivad teemad:

  • õpitakse näidiste ja proovide abil tundma mulla koostist, muldade teket ja arengut;
  • tutvutakse mullaorganismidega ja nende rolliga mullas;
  • mudeli abil uuritakse vee liikumist mullas;
  • tutvutakse mulla kui elukeskkonnaga. 

Soovituslik 6. klass - toetab  loodusõpetuse ainekava: muld, mullatekke, koostis, inimtegevuse mõju mullale.

Maakond: Pärnumaa
osjad samblas
Sihtgrupp: 4-6 klass II kooliaste, 7-9 kl III kooliaste
Lühikirjeldus:

Teoreetiliselt on meile hästi teada, kuidas mets toimib tervikliku ja tasakaalus elukeskkonnana. Igal puul, samblal ja marjal on sarnaselt rähnile, mägrale ja hundile täita sama tähtis roll ühtses võrgustikus. Kuid mida see siiski päriselt tähendab ning kuidas puud omavahel suhtlevad? Kas metsade vähenemine ning huntide küttimine on loomulik asjade käik või tuleks meil midagi muuta?

Maakond: Pärnumaa