Õppeprogrammid

Õppeprogrammis käsitletakse Eesti geoloogilise ehituse põhijooni, kivimeid ja maavarasid. Millised geoloogilised protsessid on kujundanud kunagist Baltika kontinenti (sh Eesti ala). Millist rolli on mänginud erinevatel geoloogilistel ajastutel valitsenud kliimatingimused ning meie paleogeograafiline asukoht erinevate kivimikihtide ja pinnakatte kujunemisel? Uurime erinevate kivimikihtide, sh maavarade levikut ja lasumustingimusi ning kivimite ja pinnakattesetete koostist mikroskoopidega. Osalejad külastavad õppekeskuse ekspositsiooni „Puuraugud ja puursüdamikud“, kus on võimalik vaadelda erinevate kivimikihtide järjestust puursüdamike põhjal.

Programmi  jooksul  viiakse läbi praktiline õpperetk “Orienteerumine maastikul”.

Projekt algab õpitu kordamisega, et õpilased oskaksid orienteerumiskaarti looduses lugeda, saada aru, kus nad kaardil asuvad ning panna paika kaardi ilmakaared. Väikesele õppusele järgneb õpetlik ülesanne: Retk koos juhendajaga kaardi lugemiseks, mille käigus õpitakse kaardiga looduses liikuma. Seejärel  järgneb joonorienteerumise ülesanne.  Enne iseseisvale orienteerumisele minemist kinnistatakse teadmisi õpetlike ülesannete kaudu  (Mõõtkava;  lepemärgid, pinnavormid kaardil, reljeefi lugemine).

Programmi teises pooles toimub õpetlik ülesanne orienteerumine maastikul. Kõik rühmad liiguvad looduses iseseisvalt. 

Kinnistatakse kaardi ja kompassiõpet praktilisel maastikult liikumisega. Pinnavormid on vahelduvad: oosid, voored, lohud, künkad veekogud, teed, ehitised männimetsas koos looduslike objektidega. Korratakse ja määratakse ilmakaari, tingmärke, legendi, mõõtkava, samakõrgusjooni, reljeefi. Orienteerumine kompassi ning kaardiga nõmmemetsas üksikult või paaridena. Kompassi ja kaardi abil leitakse maastikul 10 orienteerumise märgist ja fikseeritakse punktis viibimine kompostriga. Valmistatakse päikesekell ja praktikas määratakse kella päikse olemasolul.

Programmi jooksul viiakse läbi puude kõrguse ja pinnamoe võrdlust, õpitakse tundma sürjametsas kasvavaid taimi, õõtsikutaimi, rajale jäävas vaatetornis määratakse ilmakaari, vaadeldakse üraskikahjustusi, tutvutakse kuklaste asurkonnaga ja uuritakse Elva jõe orgu ja vooluvee tegevust.Programm toimub liikumisena künklikul matkarajal ~3 km, vahepealsetes peatustes tehakse ülesandeid. Mõõtmisi teostatakse grupi- ja individuaaltööna käepäraste vahenditega, retkejuhil on kaasas täiendavad mõõtevahendid.

Õpilaste teadmisi kontrollitakse programmi lõppedes lõpuringis.