

Retke käigus tutvutakse soo erinevate arengujärkudega. Õpitakse tundma Rummu raba ning selle väärtusi. Tutvutakse rabaelustikuga, otsitakse loomade tegevusjälgi looduses. Vaadeldakse raba mõne kindla liigi seisukohast ning retke lõpus arutletakse selle liigi elutingimuste üle. Põgusalt tutvutakse turbakaevandamise ajalooga[A1] .
Teekonna üldpikkus on 5 km, millest 1,5 km liigutakse räätsadega pehmel pinnasel. Rada ei ole sobiv ratastooliga inimesele, kuid teiste erivajaduste korral on mõningase abiga läbitav.
Räätsamatku ei toimu 23.aprillist kuni 24 juunini, mil on räätsarahu.
Rabasõbralikud räätsad video:
Programmile on omistatud ökoturismi kvaliteeti kinnitav EHE märgis.

Õppekäik toimub Aidu karjääri vanemas osas. Retke käigus antakse ülevaade Aidu kanalite vetest, puistangutest, rekultiveerimise viisidest, rekultiveeritud metsadest, looduse taastumise protsessidest, loomastikust ja linnustikust. Õppekäiku mitmekesistavad eriilmelised ülesanded. Retke lõpus külastatakse Sipelgamäge, kus avaneb vaade Aidu karjäärile, rajatavale tuulepargile ja ümberkaudsetele tehismägedele.

Programmi eesmärk on tutvustada õpilastele säästliku ja efektiivse põllumajanduse põhimõtteid. Sel eesmärgil külastame üht kaasaegset põllumajandusettevõtet ja tutvume selle tehniliste võimalustega. Tutvume Kostivere karstialaga ja tingimustega, mida see pinnavorm inimese majandustegevusele seab. Uurime mulda ja põhjavett ning teeme praktilisi töid nende omadustega tutvumiseks. Tutvume põllumajanduse eripäraga nitraaditundlikul alal ning arutleme mulla ja põhjavee kaitse tähtsuse üle.
Lisaks külastame Jägala juga, Jõelähtme -ja Jägala jõe liitumiskohta jm kui vesikonna olulisi punkte.
Programm sobib õpilastele alates 6. klassist.

Õppeprogrammis käsitletakse maavara kui ühe olulisema rahvusliku rikkuse ja majanduse tootmisobjekti uurimise ja kaevandamise geoloogilisi, tehnoloogilisi ja keskkonnakaitselisi aspekte. Õpime tundma ja uurime erinavaid maavarasid ning nende kasutamise võimalusi. Käsitleme maavara kaevandamisviise ja maavara kaevandamisega kaasnevaid keskkonnariske.

Õppeprogrammis käsitletakse Eesti geoloogilise ehituse põhijooni, kivimeid ja maavarasid. Millised geoloogilised protsessid on kujundanud kunagist Baltika kontinenti (sh Eesti ala). Millist rolli on mänginud erinevatel geoloogilistel ajastutel valitsenud kliimatingimused ning meie paleogeograafiline asukoht erinevate kivimikihtide ja pinnakatte kujunemisel? Uurime erinevate kivimikihtide, sh maavarade levikut ja lasumustingimusi ning kivimite ja pinnakattesetete koostist mikroskoopidega. Osalejad külastavad õppekeskuse ekspositsiooni „Puuraugud ja puursüdamikud“, kus on võimalik vaadelda erinevate kivimikihtide järjestust puursüdamike põhjal.