Õppeprogrammid

Õpilased püüavad tiigist erinevat elustikku, mille põhjal hinnatakse tiigi kui elukeskkonna seisundit.

Õpperogramm koosneb kahest osast -  õpekäik tiigi äärde ja töö klassiruumis. Kogunetakse Pernova Loodusmaja hoovialal ja selgitatakse  veeohutust. Õpilased jagatakse 4- liikmelistesse gruppidesse ja  antakse kätte püügivahendid. Järgneb jalutuskäik Mai kooli tiigi juurde (ca 300 m). 

Programmi läbivad teemad, tiigi kui elukeskkonna uurimisel:

• veeloomade püük;
• veetemperatuuri ja hapniku sisalduse määramine;
• elustiku määramine klassiruumis;
• tiigi kui elukeskkonna seisundi määramine (ka inimtegevus) ja järelduste tegemine mõõtmistulemuste põhjal.

Praktikumis kasutatakse kahvasid, luupe, püügikarpe ja  määrajad. Lisaks mõõteriistad vee temperatuuri ja hapnikusisalduse määramiseks. Klassiruumis õpilased täidavad töölehe etteantud praktiliste õpiülesannetega.

Selga ilmastikule vastav riietus ja majas liikumiseks kaasa vahetusjalanõud.

NB! Programmi viiakse läbi ainult kevadel.

Õppeprogrammis antakse ülevaade Eesti imetajatest, süstemaatikast ja bioloogilisest mitmekesisusest; hammaste tüüpidest, hambavalemist, toitumise eripäradest koljude  näitel. Praktikum toimub neljaliikmelistes gruppides.

Õppetöös kasutatakse  Pernova Hariduskeksuse koljude õppekollektsiooni, Eesti metsloomade topiste kogu, määrajaid ja IPade.

Praktikumi läbivad teemad: 

• tutvutakse määramispõhimõtetega;
• määratakse imetajate koljusid (IPadides määrajad), kasutades Eesti imetajate koljude õppekogu (kobras, ilves, hunt rebane, põder jne);
• tutvutakse koljude abil hammaste tüüpidega ja määratakse loomade toitumistüübid (rohusööjad, kiskjad, segatoidulised).

Programmi lõppedes leitakse vaadeldud loomaliigid Pernova Loodusmaja topiste kogust ja vaadatakse üle nende eluviisid.

Õpilased õpivad tundma Eesti olulisemaid kivimeid, ajalugu ja kivimite liike läbi praktiliste õppeülesannete. Õppetöös kasutatakse Pernova Loodusmaja kivimikogu kivimite näidised (Geoloogia instituut) ja Ipade. Praktiline osa läbitakse 2 - 4-liikmelistes gruppides.

Õpperogrammi läbivad teemad:

• kivimite teke - Eesti geoloogiline ajalugu, keskkonnaprobleemid;
• nende omadused ja kasutusalad; 
• kiviminäidiste võrdlemine; 
• kivimite rühmitamine; 
• Eesti  erinevate piirkondade geoloogilise läbilõike koostamine.

Soovituslik 9.kl toetab geograafia ainekava: geoloogia - Euroopa ja Eesti loodusgeograafia; kivimite murenemine, murendmaterjali ärakanne ja settimine ning sette- ja tardkivimite teke.

Õppeprogramm tutvustab erinevaid Eesti maapõue kivimeid ja nende kaevandamisega seotud probleeme ning mittekaevandavate maavarade potentsiaale tulevikus.

Lähemalt vaadeldakse Eestis kaevandatavate ja mittekaevandatavate maavarade:

• kasutusala ja leiduvust;
• kasutusvõimaluste ja vajaduste uurimine;
• kaevandatavate maavaradega seotud probleemid ja neile võimalike alternatiivide leidmine (esitlus).

Soovituslik 10.-11. kl - geograafia ainekava: Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid; Maa kui süsteem; bioloogia ainekava: Evolutsioon ja ökoloogia - Keskkonnakaitse.

Läbi mänguliste tegevuste  tutvutakse Eestis elavate metsloomade ja nende elutegevusega.

Programmi läbivad teemad:

• metsloomade tutvustamiseks kasutatakse püsinäituse alal olevate Eestis elavate metsloomade topiseid;
• mänguloomade abil võrreldakse metsloomade suurusi, toitumist ja elutegevust;
• vaadatakse metsloomadest lühifilme ja arutletakse teemal, miks on loomad looduses vajalikud.

Metsloomade topistekoguga saab tutvuda loodusmaja audiogiidis (vt siit). 

Audiogiidis saab kuula helifaile ja vaadata Eesti mesloomadest fotosid (Loodusmaja topiste näitel).