

Keskkonnahariduslikus õppeprogrammis tutvustatakse kodumaiste loomade ja taimede elu ning kohastumusi erinevatel aastaaegadel. Sisse tuuakse ka elurikkuse, fotosünteesi ja toiduahela mõisted. Läbi jutustatud lugude, mõistatuste, küsimuste ja mängude õpivad lapsed arutlema ja üldistusi tegema. Aastaaegade tegevuskeskustes katsuvad lapsed topiseid, uurivad herbaarlehti, linnupesi ja mune, päris putukaid ja sipelgapesa mulaaži.
Tund kestab 60 minutit ja viiakse läbi kooli ruumides.
Kõik vajalikud õppevahendid tagab loodusmuuseum.

Muuseumitunnis uurime lähemalt, millised loomad elavad Eesti metsades, mida nad söövad ning kui suured nad tegelikkuses on. Küsimuste, arutelude ja mängude abil saame teada nende tegemistest ja kohastumustest erinevatel aastaaegadel. Keskendume rohkem sellele aastaajale, mis parajasti käes.

Muuseumitunnis uurime, millised suured muutused toimuvad loomariigis kevadel. Kuulame linnulaulu ja proovime arvata, kellega on tegu, ning arutame, miks linnud üldse laulavad. Juttu teeme ka loomade pulmakommetest ja armsatest loomalastest. Tunnis kasutame lisaks ekspositsioonile ka palju ehedat materjali.

Muuseumitunnis käsitleme kohastumusi, mis on kujunenud eesti metsloomadel seoses kõige raskema aastaaja – talvega. Uurime, kuidas loomad kaitsevad ennast külma eest, kuhu nad varjuvad ning mida talvel söövad. Tunnis kasutame lisaks ekspositsioonile palju ehedat materjali, nagu topised ja sarved ja uurime loomade jala- ja tegevusjälgi.

Muuseumitunnis uurime, kuidas valmistuvad eesti metsloomad üheks raskeimaks aastaajaks – talveks. Räägime lähemalt lindude rändest, loomade rasva- ja toiduvarude kogumisest ja talveune ja taliuinaku erinevusest. Tunnis kasutame lisaks ekspositsioonile palju ehedat materjali, näiteks topiseid ja sarvi.