
Tutvustame Pandivere kõrgustikku ja Pandivere-Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikku ala, keskendudes nende tähtsusele ning eripärale puhta vee ja selle tekke seisukohast. Praktilisteks näideteks on looduses on Äntu allikajäved ja Metsamõisa karstilehtrid. Soovi korral saame käia Norra allikatel.

Õppeprogrammis saab läbi aktiivtegevuste ja arutelude vastused küsimustele mis on jäätmed, kuidas need tekivad, miks on vajalik nende liigiti kogumine, mis saab jäätmetest edasi, kuidas jäätmete teket vähendada ning kuidas see kõik säästab meid ümbritsevat loodust.

Õpitakse metsapargi ja pargis kasvavaid puid ja põõsaid ja nende tunnuseid, erinevusi ja tehakse test õpitu kohta. Küsimuste vahel on 3 loomeülesannet (nt teha foto etteantud stsenaariumiga). Retke jooksul tehakse kuni 10 vaatluskohas peatus ning vastatakse neis kohtades ruutkoodiga avanevatele küsimustele. Programmi kestel läbitakse kuni 1,2 km pikkune teekond. Puuliigid, mida vaadeldakse – kuusk, mänd, raagremmelgas, vaher, saar, kask, sarapuu, hobukastan ja haab. Õpitakse tundma enam levinud liike puu- ja põõsaliike kasutades tahvlites olevaid määrajaid Mis vahe on puul, põõsal, puhmal ja rohttaimedel? Heitlehine vs igihaljas puu/põõsas/puhmas Otsitakse loodusest loomade tegevusjälgi Orienteerumine looduses. Õpitu kohta on 9 testi nuhvlis: http://www.metsamoisa.ee/index.php/nutiakadeemi

Teeme jalutuskäigu Lääne-Viru jäätmekeskuses, kus saame teada, mis saab jäätmetest pärast nende sorteerimist.

Tutvutakse putukate eluga looduses, sealhulgas mesilaste vaatlustarus oleva maailmaga.
Putukate paiknemine toiduahelas, elukohad, tähtsus eluslooduse jätkusuutlikkusel. Mesilaste vaatlustaru külastus. Putukate vaatlustaru vaatlus, entomoloogia kogu vaatlemine, uuritakse mesilaste saadusi ja putukate elutegevuste tagajärgi.