Õppeprogrammid

Juhendaja tutvustab õpilastele erinevaid väljasõitude võimalusi, räägib, kuidas seda planeerida, missugustel sõitudel milliseid vahendeid vajatakse jne. Seejärel panab klass kokku reisiplaani, koostab eelarve ja nimekirja vajalikest vahenditest. Juhendaja vaatab plaani üle, täpsustab, esitab suunavaid küsimusi. Kui plaan on realiseeritav programmi sõidukulude eest, on võimalus see ka praktiliselt ellu viia. Juhendaja abistab õpilasi ka selle juures. 

Õppeprogrammis saab läbi aktiivtegevuste ja arutelude vastused küsimustele mis on jäätmed, kuidas need tekivad, miks on vajalik nende liigiti kogumine, mis saab jäätmetest edasi, kuidas jäätmete teket vähendada ning kuidas see kõik säästab meid ümbritsevat loodust.

Antakse näitlik ülevaade miljonite aastate jooksul toimunud geoloogilistest protsessidest nuhvliga ja praktikas, looduses. Õpitakse seostama geoloogilisi protsesse elu arenguga Maal ning seostama neid ka maavarade tekkimisega. Õpitakse tundma Eesti geoloogilist aluskorda ning maavarasid ning nende geograafilist jaotust – liiv, lubjakivi, graniit, savi, põlevkivi, turvas. Määratakse erinevate vete kvaliteeti: elektrijuhtivus, pH, temperatuur. Arendatakse tärkamisoskuse ja analüüsivõimet. Antakse sisu mõistetele – kambrium, ordoviitsium, silur ja devon. Õpitakse Nuhvlite kasutusfunktsioone. Toimub teadmiste süvendamine kultuuriloost ning loodusest ja erinevate õppeainete integratsioon.

Jagatakse kätte nuhvlid. Avatakse koos nuhvli  rakendus ning juhendaja õpetab, kuidas nuhvlit kasutada ning räägib reeglitest:

Teema käsitlus

Nuhvliga Puhta vee teemapargis liikumine ja küsimusepunktide otsimine kestusega 1 tund ja 20 minutit.

Õpilased otsivad ja läbivad iseseisvalt enda valitud järjekorras kuni 15 vaatluskohta ning vastavad neis kohtades avanevatele küsimustele. Programmi kestel liigutakse u 2,5 km pikkune marsruut. Küsimuste vahel on 2-3 loomingulist ülesannet  (nt teha foto etteantud stsenaariumiga).

Pandivere kõrgustiku tekke ajalugu

Põhjavee teke

Pandivere kõrgustiku – imetajad, linnud, kalad, selgrootud, vetikad

Nelja- viie (olenevalt aastaajast) karstivormi otsimine ja määramine nuhvlis oleva õpetuse abil

Pandivere kõrgustikul ja Pandivere-Põltsamaa- Adavere nitraaditundlikul alal paiknevate maakondade ja omavalitsuste ning külade määramine.

Asulate ja teedevõrgu areng Pandivere kõrgustikul

Ohud Pandivere nitraaditundlikule alale ja keskkonnale

Positsioneeritakse ennast kaardil ning määratakse lähedal asuvate looduslike objektide kaugused ning suund

Tehakse fotosid etteantud stsenaariumi järgi.

Retke käigus valmib samakõrgusjoontega loodusliku asukoha mudel ja vaadeldakse seda 3-D mudelina ning valmistatakse 3D fotod.

Kokkuvõte Puhta vee teemapargi õppehoone juures (20 minutit)

Tahvelarvutiga looduses liikumine ja küsimusepunktide otsimine. Õpilased otsivad ja läbivad iseseisvalt enda valitud järjekorras kuni 15 vaatluskohta ning vastavad neis kohtades avanevatele küsimustele. Programmi kestel läbitakse kuni 3 km pikkune marsruut. Küsimuste vahel on 2-3 loomingulist ülesannet  (nt teha foto etteantud stsenaariumiga).

Ilmakaarte õppimine-kordamine

Õpitakse tundma tähtsamaid taime-, roomajate- ja kahepaiksete, looma- ja linnuliike kasutades tahvlites  olevaid määrajaid

Mis vahe on puul, põõsal, puhmal ja rohttaimedel?

Heitlehine vs igihaljas puu/põõsas/puhmas.

Otsitakse loodusest loomade tegevusjälgi.

Orienteerumine looduses.

Positsioneeritakse ennast kaardil ning määratakse mõnede lähedal asuvate suuremate asulate kaugused ning suund.

Valmistatakse loodulikest vahenditest päiksekell.

Retke käigus liigutakse orienteerumise kaardi järgi

Tehakse fotosid etteantud stsenaariumi järgi.