Õppeprogrammid

Renoveeritud Paksu Margareeta ekspositsiooni staariks on elumajade ehituse käigus Kadriorust leitud keskaegne kaubalaev ehk koge. Kogelt leitud esemed aitavad panna kokku lugusid laeval toimunu kohta. Õpilased tutvuvad keskaegsete kaupadega ja loovad isikliku kaubamärgi. Tunnis on olulisel kohal vanaaegsed mõõtühikud ning nende võrdlemine kaasaegsetega. 

Aegviidu on kuulutatud matkapealinnaks. Aegviidu ümbruses asub mitmeid avastamist ootavaid radu. Üks nendest on Presidendirada, mis viib Aegviidust läbi Nelijärve Jänedale. 2004.aastal toimus esimene Presidendimatk, mis on oma nime saanud meie presidentide Konstantin Pätsi ja Arnold Rüütli järgi. Kuidas, seda räägime juba matkateel. Meie läheme oma matkaga avastama rada, mis viib meid Nelijärvele Purgatsi järve äärde. Rada on väga mitmekesine- kulgeb läbi metsade, mööda oose ja möödub mitmest järvest. Räägime lugusid ja avastame koos loodust. 

Kinnistatakse kaardi ja kompassiõpet praktilisel maastikult liikumisega. Pinnavormid on vahelduvad: oosid, voored, lohud, künkad veekogud, teed, püstkojad männimetsas koos loodusväärtuste objektidega. Korratakse ja määratakse ilmakaari, tingmärke, legendi, mõõtkava, samakõrgusjooni, reljeefi. Orienteerumine kompassi ning kaardiga nõmmemetsas üksikult või paaridena. Kompassi ja kaardi abil leitakse maastikul 10 orienteerumise märgist ja fikseeritakse punktis viibimine kompostriga.

Alates 7. klass õpitakse määrama asimuuti, suunda, kompassiga kaardi abil.

Veealuse maailma salapära ja ilu on alati inimesi köitnud. Kui tänapäeval võib allveemaailma avastada juba turistina, oli sukeldumise ja veealuse transpordi algus hoopis keerulisem. Kõigepealt oli vaja välja mõelda, kuidas saada inimene vee alla koos vajaliku õhuvaruga. Järgmiseks tuli lahendada probleem, kuidas inimorganismi kaitsta vee surve eest, millega veeorganismid on sügavustes kohanenud.

Allveelaevasõiduga seonduvad küsimused saavad selgemaks õppeprogrammis, kus õpilased katsetavad vedelike tihedustega ja võimalustega õhku vee alla viia. Lisaks käsitletakse õppeprogrammis ka tiheduse sõltuvust temperatuurist ning tiheduse ja ruumala seoseid.

Õpituba algab erinevate ajalooliste ja tänapäevaste kuumaõhupallide tutvustusega. Seejärel selgitatakse kuumaõhupalli lennutamise tööpõhimõtet, mille käigus tutvutakse tiheduse mõistega. Demonstratsioonkatsete käigus sõnastavad õpilased seoseid õhu tiheduse ja paisumise kohta. Seejärel juhendatakse õpilasi õppeklassis käepärastest vahenditest lihtsat kuumaõhupalli ehitama. Rühmades meisterdatud kuumaõhusõidukid peavad lõpuks läbima esimese katselennu. Pärast katselendu analüüsitakse oma katselennu õnnestumist. Õppeprogramm lõpeb kokkuvõttega programmis käsitletud mõistetest ja uutest teadmistest.