
Ida-Virumaa on Eesti suurim kaevanduspiirkond, kus kaevandatakse meie üht tähtsamat loodusvara- põlevkivi. Retkel saame teada palju uut ja huvitavat põlevkivi kohta ning tutvume maa-alustes käikudes kaevuri igapäevase tööga.

Vooremaal teeme tutvust huvitava Jääaja keskusega. Saame teada, kuidas on vaheldunud jääajad ning kuidas liustikud on vorminud meie maastikku, kuidas on vaheldunud ökosüsteemid vastavalt kliimamuutustele. Naudime avaraid vaateid Saadjärve ääres, Raigastvere vaatetornist ning Laiuse mäelt. Soliidsena mõjub Kuremaa loss, huvitavat hakkab silma ka Luua mõisapargis.

Kõrvemaal leidub suuremaid ja väiksemaid rabasid. Seekord läheme Seli rappa Järvamaa äärealadel. Kõrgelt oosiharjalt laskub rada raba peale, kus teeme tutvust iseloomulike rabataimedega ja räägime soode tähtsusest meie ökosüsteemis. Piki laudteed jõuame laugaste ja älveste vahele, vaatetornist ulatub silm vaatama kaunile rabamaastikule. Peale rabamatka saame pidada kosutava pikniku RMK lõkkeplatsil ning nautida Matsimäe Pühajärve ilu. Tagasiteel pakub sõit piki Paunküla veehoidla liigestatud kaldaid võrratuid vaateid arvukatele saartele.

Paunküla maastikukaitsealal ootavad meid kaunid väikejärved, järskude nõlvadega vallseljakud, liigirikkad metsad ja meeldejäävad rabavaated. Umbes 5,5 kilomeetrine loodusmatk vahelduval maastikul teritab tähelepanu, pakub parasjagu koormust ja mõnusat lõõgastust puhkehetkedel. Lõkke ääres tuletame meelde ka looduses käitumise reeglid. Kaunis on meie metsarikas Eestimaa!
Põnevaid karstinähtusi selgitame Tuhala karstialal, kus põimuvad nii esivanemate uskumused kui teaduse seisukohad. 2,5 km pikkusel matkarajal on näha kõiki tüüpilisi karstivorme. Siin on koopaid, orge, lehtreid, nõgusid, järvi ja allikaid. Kolmeharuline maa-alune jõgi tõuseb võimsate Veetõusme allikatena (siin on veehulk 3 tuhat liitrit sekundis), et jätkata oma teekonda Pirita poole. Erilisel kohal on aga kuulus Tuhala Nõiakaev, kus aeg-ajalt nõiad vihtlemas käivad.