
Keila juga kuulub Eesti suuremate ja ilusamate jugade hulka ning on imetlemisväärne eriti kevadisel ajal. Uuesti on korda saanud ka uhke lossihoone jõe kõrgel kaldal. Läheme uurime, mis üldse on juga, teeme juttu vee-elanikest ja hüdroenergia kasutamisest. Põnevust annavad juurde rippsillad. Liigirikkas pargis teeme tutvust taimedega ning soovi korral saame linnulaulu saatel pidada ka mõnusa pikniku.

Õppekäigu vältel külastame Jägala juga, kus veemassid suure kohinaga langevad kaheksa meetri kõrguselt paeastangult. Aegade jooksul on vesi kulutanud-kujundanud siin lausa kanjoni. Vee energiat on inimene sajandite jooksul kasutanud, rajades vesiveskeid ning hiljem hüdroelektrijaamu. Muinasaegse linnamäe juures on Jägala veed jällegi meile rohelist energiat andmas. Kostivere lagedal karstiväljal aga uurime põnevaid tühemikke ja tunneleid, mille vooluvesi paepinda uuristanud. Aukohal on siin troonimas uhke kiviseen. Lausa käega katsudes saab siin igaühele selgeks, mida see karst endast kujutab.

Tallinna lähistel võime saada vahvaid vee-elamusi. Seepärast kutsume teidki veeteemalisele õppekäigule. Räägime veest, selle omadustest, kasutamisest, eripäradest, vee-elustikust. Jälgime vetevoolu Keila-Joal ja Treppojal, Vahi juga Vääna jõel ja Türisalu juga on paljudel veel enne nägemata.

Suurvete ajal võib Tallinna lähistel saada vahvaid vee-elamusi. Seepärast kutsume teidki veeteemalisele õppekäigule. Räägime veest, selle omadustest, kasutamisest, eripäradest, vee-elustikust. Jälgime vetevoolu Keila jõe luhal, Keila-Joal ja Treppojal, Vahi juga Vääna jõel ja Türisalu juga on paljudel veel enne nägemata ning Tabasalus pahiseb ehtne mägijõgi pangast alla.