Õppeprogrammid

“Maad on, inimene ei käi. Vett on, laev ei sõida?”

Õuesõppe programm, mis annab õpilastele võimaluse tutvuda raba kui elukeskkonnaga. Proovime omal nahal järgi, kas mõistatus peab paika ning tõesti inimesed rabas liikuda ei saa. Otsime vett, kus laevad sõitma mahuksid. Lisaks pöörame tähelepanu rabas valitsetavatele elutingimustele, saame tuttavaks kohalike taimede ning loomadega. Rabas liikudes jälgime, kuidas on omavahel seotud loodus, kohalik kultuuripärand ja erinevad õppeained. Proovime raba kogeda oma erinevate meelte abil. Tähelepanu pöörame ka sellele, et meil endil oleks looduses ohutu liikuda ning samal ajal me ei kahjustaks oma tegevustega ümbritsevat loodust.

Keila-Joa parkmetsa ja jõe programmis õpime tundma erinevaid pargitüüpe. Miks on pargid loodud ja millised on põhilised stiilid (prantsuse- inglise) Keila-Joa kui  üks parimaid inglise stiilis parke. Keila jõgi ja selle vaheldusrikas alamjooks annab meile võimaluse tutvuda erinevate vooluveekogude ja nende osadega. Mis on valgala, kärestik. Kes on siirdekala, milliseid veelinde kohtame.

Kevadistel programmidel näeme loodusetärkamist (jõe orust tingitud soojem kliima). Sügiseste programmide puhul võib õnnestuda näha lõheliste rännet.

Motiveerida lapsi ja noori looduses liikuma ja ümbritsevat keskkonda uurima. Õpime praktilisi matkatarkusi igapäevaselt looduses kasutama ning püüame hajutada hirmusid ja eelarvamusi seoses looduses liikumisega. Soodsa pinnase selleks loob liigiõpe – toetame loodusõpetuses (bioloogias) õpitut vahetult proovile panema ning huvi tundma meid ümbritseva vastu. Oleme arvamusel, et sügavam teadmine ümbritseva looduse kui terviku vastu loob eelduse mõistlikumale ja hoolivamale käitumisele tulevikus – olgu selleks siis RMK radade avastamine, kalapüügiretk või liigi(kaitse)-spetsiifiline tegevus tulevikus.

Programm „Elu tiigis“ keskendub looduse vahetule kogemisele ja praktilisele tegevusele.

Siduda praktiline looduse tundmine ja koolis õpitu.

Osalev õpilane õpib märkama elusloodust enda ümber, sealhulgas väikeseid selgrootuid tiigivees.

Oskab nimetada putukaid, kelle vastsed elavad vees.

Oskab seletada protsesse vee elukeskkonnas (milleks on vaja õhku, valgust jne).

Oskab paremini määratleda looduskeskkonnas esinevaid probleeme, neid loovalt lahendada, kasutades loodusteaduslikku meetodit.

Õpilane väärtustab looduslikku mitmekesisust, mõistab inimese tähtsat rolli kõige elava ja ümbritseva suhtes.

Peab oluliseks vastutustundlikku ja säästvat eluviisi ning puhtas looduses viibimise positiivset mõju oma tervisele.

• Looduse märkamine ja võrdlemine aastaajast tulenevalt.
• Elusloodus ja eluta loodus
• Õpitakse tundma taime- ja loomaliike, keda näeme oma retkel või kelle tegevusjälgi me leiame.
• Okaspuud ja lehtpuud. Heitlehine vs igihaljas puu/põõsas/puhmas, võrdlemine.
• Sammal vs samblik.
• Orienteerumine metsas, loodusmärkide jälgimine.
• Meelte kasutamine looduses - lisaks vaatamisele ja märkamisele kuulame metsahääli, otsime, mida saab metsas maitsta, nuusutame metsalõhna ja kombime erinevaid „asju“.
• Looduse kunstiteose märkamine ja ise looduspildi tegemine.