
Õppeprogrammis käsitletakse Eesti geoloogilise ehituse põhijooni, kivimeid ja maavarasid. Millised geoloogilised protsessid on kujundanud kunagist Baltika kontinenti (sh Eesti ala). Millist rolli on mänginud erinevatel geoloogilistel ajastutel valitsenud kliimatingimused ning meie paleogeograafiline asukoht erinevate kivimikihtide ja pinnakatte kujunemisel? Uurime erinevate kivimikihtide, sh maavarade levikut ja lasumustingimusi ning kivimite ja pinnakattesetete koostist mikroskoopidega. Osalejad külastavad õppekeskuse ekspositsiooni „Puuraugud ja puursüdamikud“, kus on võimalik vaadelda erinevate kivimikihtide järjestust puursüdamike põhjal.

Kindlasti oskate nimetada mõnda looma või taime, kes kunagi Maal elas, aga keda tänapäeval enam ei leidu - trilobiidid, dinosaurused, mammutid. Fossiilid ehk kivistised on tõendiks sellele, et eluvormid Maal on pidevas muutumises. Programmi käigus uurime, kuidas kogutakse teadmisi minevikus Maal elanud loomade ja teiste organismide kohta. Kuidas kivistised tekivad ja millistest kivimitest võib neid enim leida. Tegeleme kivististe määramise ja prepareerimisega kivimist ning meisterdame trilobiidimudeli.

Üks peamisi küsimusi, mille üle inimesed juurelnud sajandeid, on – millal, millest ja kuidas sai alguse elu Maal? Õppeprogrammis käsitletakse paleontoloogiliste tõendite e kivististe alusel evolutsiooni pöördelisi etappe Maa geoloogilises ajaloos. Millised organismid elutsesid kunagises Paleobalti meres ehk milliseid kivistisi millistest kivimitest tasub otsida Eestis. Õpilased tegelevad kivististe prepareerimise, uurimise ja määramisega.