Õppeprogrammid

Õpilased püüavad tiigist erinevat elustikku, mille põhjal hinnatakse tiigi kui elukeskkonna seisundit.

Õpperogramm koosneb kahest osast -  õpekäik tiigi äärde ja töö klassiruumis. Kogunetakse Pernova Loodusmaja hoovialal ja selgitatakse  veeohutust. Õpilased jagatakse 4- liikmelistesse gruppidesse ja  antakse kätte püügivahendid. Järgneb jalutuskäik Mai kooli tiigi juurde (ca 300 m). 

Programmi läbivad teemad, tiigi kui elukeskkonna uurimisel:

• veeloomade püük;
• veetemperatuuri ja hapniku sisalduse määramine;
• elustiku määramine klassiruumis;
• tiigi kui elukeskkonna seisundi määramine (ka inimtegevus) ja järelduste tegemine mõõtmistulemuste põhjal.

Praktikumis kasutatakse kahvasid, luupe, püügikarpe ja  määrajad. Lisaks mõõteriistad vee temperatuuri ja hapnikusisalduse määramiseks. Klassiruumis õpilased täidavad töölehe etteantud praktiliste õpiülesannetega.

Selga ilmastikule vastav riietus ja majas liikumiseks kaasa vahetusjalanõud.

NB! Programmi viiakse läbi ainult kevadel.

Õppeprogrammis käsitletakse Eesti geoloogilise ehituse põhijooni, kivimeid ja maavarasid. Millised geoloogilised protsessid on kujundanud kunagist Baltika kontinenti (sh Eesti ala). Millist rolli on mänginud erinevatel geoloogilistel ajastutel valitsenud kliimatingimused ning meie paleogeograafiline asukoht erinevate kivimikihtide ja pinnakatte kujunemisel? Uurime erinevate kivimikihtide, sh maavarade levikut ja lasumustingimusi ning kivimite ja pinnakattesetete koostist mikroskoopidega. Osalejad külastavad õppekeskuse ekspositsiooni „Puuraugud ja puursüdamikud“, kus on võimalik vaadelda erinevate kivimikihtide järjestust puursüdamike põhjal.

Õppeprogrammis antakse ülevaade Eesti imetajatest, nende süstemaatikast, bioloogilisest mitmekesisusest, hammaste tüüpidest ja toitumise eripäradest koljude ning topiste
uurimise abil. Praktikum toimub neljaliikmelistes gruppides.

Õppetöös kasutatakse  Pernova Hariduskeskuse koljude õppekollektsiooni ning metsloomade topiste kogu, imetajate määrajaid ja i-Pade.

Praktikumi läbivad teemad: 

• imetajate koljude määramispõhimõtetega tutvumine;
• imetajate koljude määramine kasutades koljude õppekogu (kobras, ilves, hunt, metskits, rebane, põder jt);
• koljude abil imetajate hammastikuga tutvumine ning hambatüüpide seosed loomade toitumisega (rohusööjad, kiskjad, segatoidulised).

Programmi lõpuosas tutvutakse Pernova Loodusmaja loomatopiste kollektsiooniga ning räägitakse lähemalt metsloomade rollist ökosüsteemis, nende eluviisidest, toiduahelatest looduses ning inimese suhetest metsloomadega (tasakaal looduses, jahipidamise põhimõtted, jahieetika).

Sihtgrupp: 7. -9. klass, III kooliaste, gümnaasium

Õpilased õpivad tundma Eesti olulisemaid kivimeid, ajalugu ja kivimite liike läbi praktiliste õppeülesannete. Õppetöös kasutatakse Pernova Loodusmaja kivimikogu kivimite näidised (Geoloogia instituut) ja Ipade. Praktiline osa läbitakse 2 - 4-liikmelistes gruppides.

Õpperogrammi läbivad teemad:

• kivimite teke - Eesti geoloogiline ajalugu, keskkonnaprobleemid;
• nende omadused ja kasutusalad; 
• kiviminäidiste võrdlemine; 
• kivimite rühmitamine; 
• Eesti  erinevate piirkondade geoloogilise läbilõike koostamine.

Soovituslik 9.kl toetab geograafia ainekava: geoloogia - Euroopa ja Eesti loodusgeograafia; kivimite murenemine, murendmaterjali ärakanne ja settimine ning sette- ja tardkivimite teke.

Õppeprogramm keskendub putukate uurimisele ja tutvumisele nende rolliga ökosüsteemides ning koosnb kahest osast: teooria ja praktikum. Praktikumis viiakse läbi kas individuaalselt või paaritööna. Õppetöö läbiviimisel kasutatakse Pernova Hariduskeskuse entomoloogilisi õppekollektsioone, töölehti, määrajad, binokulaare. 

Praktikumi läbivad teemad:

• putukate areng, morfoloogia, levik;
• putukate määramine ja süstematiseerimine;
• Eestis levinuimad putukad ja nende tähtsus looduskeskkkonnas;
• töö binokulaariga;
• ökoloogia mõisted.