Õppeprogrammid

Üks peamisi küsimusi, mille üle inimesed juurelnud sajandeid, on – millal, millest ja kuidas sai alguse elu Maal? Õppeprogrammis käsitletakse paleontoloogiliste tõendite e kivististe alusel evolutsiooni pöördelisi etappe Maa geoloogilises ajaloos. Millised organismid elutsesid kunagises Paleobalti meres ehk milliseid kivistisi millistest kivimitest tasub otsida Eestis. Õpilased tegelevad kivististe prepareerimise, uurimise ja määramisega. 

Õppeprogrammis käsitletakse maavara kui ühe olulisema rahvusliku rikkuse ja majanduse tootmisobjekti uurimise ja kaevandamise geoloogilisi, tehnoloogilisi ja keskkonnakaitselisi aspekte. Õpime tundma ja uurime erinavaid maavarasid ning nende kasutamise võimalusi. Käsitleme maavara kaevandamisviise ja maavara kaevandamisega kaasnevaid keskkonnariske. 

Õppeprogrammis käsitletakse Eesti geoloogilise ehituse põhijooni, kivimeid ja maavarasid. Millised geoloogilised protsessid on kujundanud kunagist Baltika kontinenti (sh Eesti ala). Millist rolli on mänginud erinevatel geoloogilistel ajastutel valitsenud kliimatingimused ning meie paleogeograafiline asukoht erinevate kivimikihtide ja pinnakatte kujunemisel? Uurime erinevate kivimikihtide, sh maavarade levikut ja lasumustingimusi ning kivimite ja pinnakattesetete koostist mikroskoopidega. Osalejad külastavad õppekeskuse ekspositsiooni „Puuraugud ja puursüdamikud“, kus on võimalik vaadelda erinevate kivimikihtide järjestust puursüdamike põhjal.

Kindlasti oskate nimetada mõnda looma või taime, kes kunagi Maal elas, aga keda tänapäeval enam ei leidu - trilobiidid, dinosaurused, mammutid. Fossiilid ehk kivistised on tõendiks sellele, et eluvormid Maal on pidevas muutumises. Programmi käigus uurime, kuidas kogutakse teadmisi minevikus Maal elanud loomade ja teiste organismide kohta. Kuidas kivistised tekivad ja millistest kivimitest võib neid enim leida. Tegeleme kivististe määramise ja prepareerimisega kivimist ning meisterdame trilobiidimudeli.

Miks on muld meile sama vajalik, kui õhk või vesi? Õppeprogramm annab võimaluse läbi praktilise tegevuse uurida mulda kui olulist elukeskkonda ja loodusvara. Praktilise tegevuse esimeses osas kirjeldame ja uurime mullaprofiili, määrame erinevad mullahorisondid ja -tüübid ning mõõdame olulisemaid mulla näitajaid – temperatuuri, niiskust ja happesust. Praktilise tegevuse teises osas uurime mulla ja lähtekivimite koostist mikroskoobi all. Millistest mineraalidest koosneb mulla mineraalne osa, mõõdame mullaosakeste suurust ning uurime mullas mikro- ja mesofaunat.