põlevkivi mäng
Sihtgrupp: 7-9 kl III kooliaste, Gümnaasium
Lühikirjeldus:

Põlevkivi töötleval tööstusel on Eesti kõige suurema tööstusharuna ka kõige olulisem keskkonnamõju. Seetõttu tuleb selle sektori tähtsuse hindamisel riigi majandusele  hoolikalt kaaluda sotsiaalmajanduslike ja energiajulgeoleku aspekte ning ka keskkonnaaspekte

Töötoa programm annab infot põlevkivi kaevandamise erinevatest aspektidest ja mõjudest inimesele/keskkonnale/majandusele.

Programm koosneb: temaatilistest videotest, allegoorilisest kaevandusteemalisest rollimängust “Mis seal toimub?” ja  aruteludest ÜRO kestlikest ja riiklikest arengueesmärkidest ning tarbimisest

Õpilastele tutvustatakse kestliku arengu sihte, tekitada osalejates emotsionaalse seose rollimängu teemadega, arendades omavahelist koostööd leidmaks kõiki osapooli rahuldava tulemused. Käsitletakse ka eetilisi dilemmasid (nt töötus vs.loodushoid).

Peale õppeprogrammi läbimist õppija:

1) oskab mõista põlevkivi kaevandamise ja töötlemise mõju erinevaid aspekte

2) oskab mõista meie igapäevase elektri tarbimise ning keskkonnamõju seoseid

3) oskab nimetada taastuvenergia liike

4) oskab siduda mängus toimuv nii enne kui pärast üritust praeguses maailmas aktuaalsete teemade ja võimalike isikliku panustamise viisidega.

5) oskab väärtustada koostööd ja mõista kompromissini jõudmise viise.

 

Peale õppeprogrammi läbimist on õppija täiendanud ka  oma väärtuspädevust - suudab tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimeste ja loodusega, samuti mõista probleemide kompleksust ja ühiskonna probleemide/väljakutsete eri aspektide seotust.

Maakond: Tartumaa
Vee-elustiku uurimine
Krista Kingumets
Sihtgrupp: 4-6 klass II kooliaste, 7-9 kl III kooliaste, Gümnaasium, Täiskasvanud
Lühikirjeldus:

Õppeprogrammi käigus saadakse kogemus vee-elukeskkonna ja -elustiku uurimisest, arendatakse vaatlemis-, märkamis- ja koostööoskust. Tehakse vaatlusi: mõõdetakse vee temperatuuri ja happesust, võimalusel ka veekogu sügavust ja Secchi kettaga vee läbipaistvust. Rühmatööna teostatakse kahvapüüki. Õpitakse määrajate kasutamist, määratakse selgrootute liigid/rühmad ja toitumistüüp. Hinnatakse uuritud veekogu selgrootute mitmekesisust ja veekogu seisundit. Arutletakse vee-elustiku mitmekesisuse tähtsusest looduses ja inimese elus.   

Maakond: Tartumaa
Harilik katkujuur
Harilik katkujuur. Foto Krista Kingumets
Sihtgrupp: 4-6 klass II kooliaste, 7-9 kl III kooliaste, Gümnaasium, Täiskasvanud
Lühikirjeldus:

Oma- ja võõramaised liigid meie looduses - kes nad on, kuidas neid ära tunda ja millist mõju võõrliigid meie kohalikule elustikule avaldavad?
Kõike seda saab õppeprogrammi jooksul teada. Õpilased kõrvutavad omamaiseid ja võõrliike ning arutlevad võõrliikide leviku ja inimese rolli üle selles. Saavad teada kuidas võõrliigid meie kodumaist elurikkust mõjutavad ning kuidas nende negatiivset mõju vähendada. Teeme rühmatöid ja täidame töölehti.   

Maakond: Tartumaa
placeholder
Sihtgrupp: 7-9 kl III kooliaste
Lühikirjeldus:

Õppeprogrammis antakse põgus ülevaade troopilistest vihmametsadest ja neis elavatest iseloomulikumatest loomadest, nende tunnustest, eluviisidest, ohustatusest ja kaitsest. Õppeprogramm algab õppeklassis ja lõppeb TÜ loodusmuuseumi püsinäitusel, kus tutvutakse vihmametsa loomade väljapanekuga ning tehakse kokkuvõtted. Soovi korral on õpilastel võimalik ka näha ja katsuda loodusmuuseumi elavnurgas elavaid loomi, kes looduses elavad just troopilistes vihmametsades. Vivaariumis saab tutvuda hiid-tuhandejalgse, tokee, madagaskari päevageko, leeguani ja sarvik-kärnkonnaga.

Maakond: Tartumaa