Õppeprogrammid

Põhja-Kõrvemaa – Eestimaa Šveits – pakub metsade, ooside, rabade ja järvede keskel kauneid loodusvaateid ja võimalusi erineva pikkusega matkadeks.

Tere tulemast Eestimaa kõige suuremale nõmmele! Mis on nõmm? Vastuse leiad just siit, tuulte ja kanarbiku lõhnade väljalt, mille sarnast võid leida kaugelt Lapimaalt. Kuidas on Jussi Nõmm tekkinud ja kas nõmm ilma inimeseta saab olla nõmm? Jussi Nõmme kultuuri ja looduslood viivad meid ajas tagasi ja toovad tänapäeva. Nõmme taime ja loomariik hoiab endas paljusid looduskaitse all olevaid liike. Nõmme liivane teerada viib meid edasi nõmme metsadesse, kus ootavad oma ilus metsajärved. Jussi järvede vaheline maastik on põnev ja vaheldusrikas igal aastaajal, kus saab ennast proovile panna oosidele tõusmise ja laskumisega. 

NB! Jussi rada asub kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohualal, seepärast on osadel päevadel aastas rajal liikumispiirang. Kuupäeva kokkuleppides uurime eelnevalt, et sel ajal piirkond avatud oleks.

Keila juga kuulub Eesti suuremate ja ilusamate jugade hulka ning on imetlemisväärne eriti kevadisel ajal. Uuesti on korda saanud ka uhke lossihoone jõe kõrgel kaldal. Läheme uurime, mis üldse on juga, teeme juttu vee-elanikest ja hüdroenergia kasutamisest. Põnevust annavad juurde rippsillad. Liigirikkas pargis teeme tutvust taimedega ning soovi korral saame linnulaulu saatel pidada ka mõnusa pikniku.

Eesti võimsaim – Jägala juga langeb paeastangult 8 meetrit ning on aegade jooksul kujundanud suurejoonelise kanjoni. Muuksi linnamäelt avanevad kaunid vaated merele ja pangaalusele metsale. Põhjatähe monument meenutab Eesti-Soome relvavendlust eelmise sajandi lahingutes. Avastame Tsitre parki, kus kunagi asus Kolga mõisa Tsitre suvemõis. Hooneid säilinud ei ole, kuid mõisapargis on RMK rajatud puuderada, kus tutvustatakse seal esinevaid puu- ja põõsaliike ning suvemõisa kuulsusrikast ajalugu. Mereääärsest vaatetornist saab vaadelda linde ja kaugeid meresaari.

Õppekäigu vältel külastame Jägala juga, kus veemassid suure kohinaga langevad kaheksa meetri kõrguselt paeastangult. Aegade jooksul on vesi kulutanud-kujundanud siin lausa kanjoni. Vee energiat on inimene sajandite jooksul kasutanud, rajades vesiveskeid ning hiljem hüdroelektrijaamu. Muinasaegse linnamäe juures on Jägala veed jällegi meile rohelist energiat andmas. Kostivere lagedal karstiväljal aga uurime põnevaid tühemikke ja tunneleid, mille vooluvesi paepinda uuristanud. Aukohal on siin troonimas uhke kiviseen. Lausa käega katsudes saab siin igaühele selgeks, mida see karst endast kujutab.

Järva maakonna läänepiirile jääb Kakerdaja raba, mis on Kõrvemaa suuremaid rabasid. Raba on hästi laukarikas ja huvitava taimekooslusega. Mööda laudteed rabajärveni matkates saame nautida kauneid rabavaateid. Uurime, mis on ikkagi raba, mis taimed kasvavad rabas ning kuidas Kakerdaja raba on omale nime saanud.