Varangu siniallkatel
Ökokratt

Tutvustame Pandivere kõrgustikku ja Pandivere-Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikku ala, keskendudes nende tähtsusele ning eripärale puhta vee ja selle tekke seisukohast. Praktilisteks näideteks on looduses on Äntu allikajäved ja Metsamõisa karstilehtrid. Soovi korral saame käia Norra allikatel.

Tutvustatakse piirkonna loodust (nt vaadeldakse karstivorme) ja ajalugu. Kujundame hoiakuid puhtast joogiveest kui loodusväärtusest; parandame õpilaste omavahelise koostöö ning loodusteadusliku uurimismeetodi rakendamise oskusi. Eesmärk on tõsta programmist osavõtjate teadlikkust säästvast arengust ja looduskaitsest. Kujundada arusaamist, et joogivesi ei tule pudelist, vaid maa seest. Lisaks veealastele teadmistele harjutatakse kaardi järgi orienteerumist, saadakse ülevaade kivimite tekkimisest, analüüsitakse settekivimite kujunemist lubjakivi näitel ning täidetakse õpperajal tähistatud objektide kohta käivaid ülesandeid. Näitame keemilist reaktsiooni, kus sidrunhape reageerib lubjakiviga ja vabaneb süsihappegaas.

Õpipädevused:

digipädevus
enesemääratluspädevus
ettevõtlikkuspädevus
kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
suhtluspädevus

Õpitulemused:

I kooliaste õpilane:
1) tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu ning kasutab julgelt loovust ja fantaasiat;
2) mõistab, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub loodusest; suhtub
loodusesse säästvalt;
3) märkab looduse ilu ja erilisust ning väärtustab oma kodukoha elurikkust ja
maastikulist mitmekesisust;
4) hoolib elusolenditest ja nende vajadustest;
5) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast.
II kooliaste õpilane:
1) oskab kasutada ja saab aru mõistetest: aine, aine olek, vedelik, gaas, aurumine, veeldumine, tahkumine, sulamine, soojuspaisumine, märgamine, kapillaarsus, veeringe, kõrgvesi, madalvesi, kokkusurutavus, voolavus, lenduvus, põhjavesi, allikas, joogivesi, setitamine, sõelumine, filtrimine, reljeef, aluspõhi, pinnakate, mandrijää, moreen, moreenküngas, voor, karst, fotosüntees, kivimid, kooslused, loodus- ja keskkonnakaitse, maastikud,
2) teab ja kirjeldab veeringkäiku looduses, veeteket ja selle seoseid kliima, maastiku ja inimtegevusega
3) Õpilane oskab analüüsida vee mõju tervisele ja loodusele.
III kooliaste õpilane:
1) selgitab loodusliku tasakaalu kujunemist ökosüsteemides, hindab inimtegevuse
positiivset ja negatiivset mõju populatsioonide ja ökosüsteemide muutumisele ning
võimalusi lahendada keskkonnaprobleeme;
2) oskab infot otsida teabeallikaist keemiliste elementide leidumise kohta meie ümber
(kivimid, looduslik vesi, õhk, inimene, kosmos), selle info võrdlemine ja hindamine;
3) selgitab põhjavee kujunemist ja liikumist, põhjavee kasutamist kodukohas ning
põhjaveega seotud probleeme Eestis;
4) energia ülekanne – erinevate materjalide soojenemise ja jahtumise graafiline
kujutamine; keemilise reaktsiooni uurimine igapäevaseid aineid kasutades; erinevate ainete põlemise uurimine; küünla põlemisel vabaneva soojuse kandumine ümbritsevasse keskkonda; keemilise energia muundamine elektrienergiaks;

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

2."Läbivad teemad „Keskkond ja jätkusuutlik areng”,

7. „Tervis ja ohutus”,

4. „Kultuuriline identiteet”.

I kooliaste: 2.1.4.10. Minu kodumaa Eesti

II kooliaste:  2.1.6.6. Vesi kui aine, vee kasutamine; 2.1.6.8. Pinnavormid ja pinnamood; 2.1.6.16. Eesti loodusvarad, 2.1.6.17. Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis, 2.1.6.13. Õhk; 

III kooliaste: 2.2.4.9. Ökoloogia ja keskkonnakaitse, 2.3.4.10. Euroopa ja Eesti veestik;

2.1.9.2. Ainete ja kehade mitmekesisus; 2.1.9.3. Loodusnähtused  

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava § 17. Valdkond Mina ja keskkond, § 18. Valdkond Keel ja kõne lg3 ja lg4, § 20. Valdkond Matemaatika, § 21. Valdkond Kunst, § 22. Valdkond Muusika, § 23. Valdkond Liikumine

Meetodid:

Aktiivvestlus käsitletaval teemal, arutelud, mängud, rühmatööd, vaatlus, uurimine, vee filtreerimine, põhjavee tekke mudeli praktiline eksperiment, võimalusel aurumootoriga paadi valmistamine. Uurimuslik õpe.

Juhis õpetajale:

Riietus ja jalanõud vastavalt ilmastikule ning  maastikul liikumiseks.Programmi kestus 3 tundi koos 30 min söögipausiga. Soovi korral saame muuta programmi kestust, toimumise kohta ja sisu vastavalt soovitule.

Sihtgrupp:

Lasteaed
1-3 klass I kooliaste
4-6 klass II kooliaste
7-9 kl III kooliaste
Gümnaasium
Täiskasvanud

Kestus:

3 tundi

Grupi suurus:

34

Toimumise aeg:

Aastaringselt

Hind:

200€

Lisainfo:

Soovi korral saame muuta programmi kestust, toimumise kohta ja sisu vastavalt soovitule.

Läbiviimise koht:

Puhta vee teemapark. Kokkuleppel tellijaga viime programme läbi ja haridusasutuse soovitud kohas ja kohandatud tingimustel.

Läbiviimise asukoht:

59.5034112, 24.8512512

Maakond:

Lääne-Virumaa

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

Priit Adler, Ain Aasa, Helgi Sammel

Keel:

Eesti keel
Vene keel

Seotud failid:

Siniallkas
Author:
Okokratt
DSC_0123.jpg(3.42 MB)

Siniallkas

Siniallikas
Author:
Okokratt
Siniallikas.jpg(171.45 KB)

Siniallikas

Jäädvustamine
Author:
Okokratt
DSC_9712.jpg(3.65 MB)

Jäädvustamine

Kriisdijärve ääres
Author:
Okokratt
DSC_9637.jpg(2.83 MB)

Kriidijärv

EHE logo
Author:
Okokratt
ehe_logo.jpg(15.56 KB)

EHE logo

Pikk kirjeldus:

Tutvustame Pandivere kõrgustikku ja Pandivere-Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikku ala, keskendudes nende tähtsusele ning eripärale puhta vee ja selle tekke seisukohast. Praktilisteks näideteks on looduses on Äntu allikajäved ja Metsamõisa karstilehtrid. Soovi korral saame käia Norra allikatel.

Tutvustatakse piirkonna loodust (nt vaadeldakse karstivorme) ja ajalugu. Kujundame hoiakuid puhtast joogiveest kui loodusväärtusest; parandame õpilaste omavahelise koostöö ning loodusteadusliku uurimismeetodi rakendamise oskusi. Eesmärk on tõsta programmist osavõtjate teadlikkust säästvast arengust ja looduskaitsest. Kujundada arusaamist, et joogivesi ei tule pudelist, vaid maa seest. Lisaks veealastele teadmistele harjutatakse kaardi järgi orienteerumist, saadakse ülevaade kivimite tekkimisest, analüüsitakse settekivimite kujunemist lubjakivi näitel ning täidetakse õpperajal tähistatud objektide kohta käivaid ülesandeid. Näitame keemilist reaktsiooni, kus sidrunhape reageerib lubjakiviga ja vabaneb süsihappegaas. Käsitsi puurkaevust vee pumpamine

Viimati uuendatud:

10.08.2020