uurimuslik ilm

Õppeprogramm tutvustab vernier-andmekogujaga ilmaandmete mõõtmist ja analüüsi uurimusliku õppe vormis. Tegeletakse uurimisküsimuste, hüpoteeside püstitamisega, hiljem tulemuste analüüsimise ja hinnangu andmisega. Programmil osalejad jagatakse nelja töörühma, kellel igaühel erinev uurimisteema.

Teemad: Kuidas temperatuuri näit sõltub mõõdetavast asukohast? Millest sõltub inimese näonaha temperatuur õues? Mille järgi on võimalik ennustada ilma soojenemist või külmenemist? Kas praegune ultraviolettkiirguse tase mõjutab inimest kuidagi?

Andmed kogutakse vernier andmekoguja ja erinevate sensoritega. Programmi jooksul arutletakse elurikkuse mõju kliima kujunemisel ning kliimamuutuste mõju elurikkusele, tähtsustatakse säästva arengu ja tarbimise põhimõtteid.

Õuematkalt tagasi tulles analüüsitakse saadud tulemusi ning esitletakse neid teistele. Anda tuleb hinnang nii endale kui grupitööle. Programmi lõpus peaksid selguma vastused uurimisküsimustele ning selle kaudu selgub teema omandamine. Õpetaja tagasisidet küsitakse tagasisidelehe kaudu.

Programmi jooksul arutletakse elurikkuse mõju kliima kujunemisel ning kliimamuutuste mõju elurikkusele, tähtsustatakse säästva arengu ja tarbimise põhimõtteid.

 

Õpipädevused:

digipädevus
enesemääratluspädevus
ettevõtlikkuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
suhtluspädevus

Õpitulemused:

1) oskab teostada mõõtmisi: õhutemperatuuri, õhuniiskust, õhurõhku, pinnase niiskust, uv kiirgust ja teha mõõtmistulemuste põhjal järeldusi;
2) oskab lugeda satelliitpildi ja ilmakaardi järgi õhumasside liikumist ja teha järeldusi ilmamuutuste osas;
3) analüüsib keskkonnaprobleeme, eristab neis loodusteaduslikku ja sotsiaalset komponenti;
4) teab antropogeense tegevuse mõju atmosfäärile, suhtub loodusesse säästvalt;
5) mõistab, et kliima muutumine kutsub esile muutused eluslooduses;
6) leiab teavet Eesti ilmaolude kohta ning teeb selle põhjal praktilisi järeldusi oma tegevust ja riietust plaanides; 7) teadvustab keskkonnalaste uurimistööde tähtsust ning selle mõju keskkonna hoidu ja kaitsesse.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

seos õppekavaga: geograafia: 2.3.4.5. Kliima;  bioloogia: 2.1.9.1. Inimene uurib loodust; 2.2.4.9. Ökoloogia ja keskkonnakaitse; füüsika: 2.4.4.1. Valgusõpetus; keemia: 2.5.4.3. Hapnik ja vesinik.

läbivad teemad: Keskkond ja jätkusuutlik areng; Teabekeskkond; Tehnoloogia ja innovatsioon

ainetevaheline lõiming: geograafia, kehaline kasvatus, bioloogia, füüsika, keemia

Meetodid:

Mõisted: õhurõhk, õhuniiskus, pinnase niiskus, päikesekiirgus, uva, uvb kiirgus, infrapunatermomeeter, õhumass, ilmakaart,

Metoodika: rühmatöö, praktilised mõõtmised, looduse vaatlemine ja tundmaõppimine, seoste loomine, tulemuste analüüsimine ja esitlus.

Ajakava:

Sissejuhatus: 10 minutit

mõistete kordamine, vahendite tutvustamine, mõõtmisõpe, uurimisküsimuste-hüpoteeside püstitamine: 50 minutit

praktiline õppekäik mõõtmiste teostamiseks 1, 5h

tulemuste analüüs, esitlemine teistele, kokkuvõttev analüüs 0,5 h.

Toidupaus tehakse sisse vastavalt soovile, kas peale sissejuhatava osa lõppu või peale matkalt tulekut.

Õpilased peavad retkelt tagasi tulles analüüsima tuginedes eelpool korratud teooriale mis põhjustas mõõdetud tulemuste saamist, esitlema oma tulemusi teistele, peavad andma hinnangu nii enda kui grupitööle. Õpetaja täidab programmi lõppedes tagasisidelehe.

Kasutatavad õppevahendid: Vajalikud mõõtevahendid on olemas grupi peale. Moodustatakse 4- gruppi. Mõõtetulemused märgitakse üles töölehele.

 

Juhis õpetajale:

Programm toimub nii ruumis kui õuematkana (1,5 h). Õues oleku aega muudetakse lähtuvalt grupist või ilmaoludest. Raja pikkust arvestatakse grupist lähtuvalt, tavaliselt ~2km. Tegemist künkliku metsamaastikuga.

Riietumisel arvestada ilmaoludega ning panna jalga ilmale vastavad jalanõud. Kuiva ilmaga pole kummik vajalik.

Programmi vahel võib teha toidupausi, kuid eelnevalt sellest retkejuhile teada anda.

Ohutuse tagamiseks liigub kogu grupp koos, enne matkale minekut räägitakse läbi retkel käitumise reeglid.

Õpetajal on toetav ja innustav roll. Grupitööde läbiviimisel saab õpetaja vajadusel toetada õpilasi juhenditest arusaamisel. Palume enne õppeprogrammi teada anda laste erisustest. Kuna vahendid on piiratud, siis korraga saame vastu võtta ühe grupi.

Sihtgrupp:

7-9 kl III kooliaste

Kestus:

3 tundi

Grupi suurus:

24

Toimumise aeg:

Aastaringselt

Hind:

210€

Lisainfo:

Juurdepääs: Palume parkida parklasse. Loodusmaja on parklast näha. Ratastooliga liikumine pole võimalik keerulise maastiku tõttu. Erivajadustega õpilastest palume teada anda.

Õppeprogrammi juhendaja: Õppeprogrammi juhendaja on Vapramäe Loodusmaja poolt atesteeritud õppeprogrammi läbiviija.

Läbiviimise koht:

Vapramäe

Läbiviimise asukoht:

58.252728888898, 26.462307063644

Maakond:

Tartumaa

Otsekontakt:

sihtasutus@vvvs.ee
52 54 172, 5088359

Programmi läbiviija:

Vapramäe Loodusmaja retkejuht

Keel:

Eesti keel

Pikk kirjeldus:

Õppeprogramm tutvustab vernier-andmekogujaga ilmaandmete mõõtmist ja analüüsi uurimusliku õppe vormis. Tegeletakse uurimisküsimuste, hüpoteeside püstitamisega, hiljem tulemuste analüüsimise ja hinnangu andmisega. Programmil osalejad jagatakse nelja töörühma, kellel igaühel erinev uurimisteema.

Teemad:

  1. Kuidas temperatuuri näit sõltub mõõdetavast asukohast?
  2. Millest sõltub inimese näonaha temperatuur õues?
  3. Mille järgi on võimalik ennustada ilma soojenemist või külmenemist?
  4. Kas praegune ultraviolettkiirguse tase mõjutab inimest kuidagi?

Peale sissejuhatavat osa ruumis, minnakse matkarajale mõõtmisi teostama. Liigutakse koos ühise grupina, kuid igal grupil on oma ülesanded. Andmed kogutakse vernier andmekoguja ja erinevate sensoritega, mida õpetatakse eelnevalt kasutama. Õuematkalt tagasi tulles analüüsitakse saadud tulemusi ning esitletakse neid teistele. Anda tuleb hinnang nii endale kui grupitööle. Programmi lõpus peaksid selguma vastused uurimisküsimustele. Õpetaja tagasisidet küsitakse tagasisidelehe kaudu.

Programmi jooksul arutletakse elurikkuse mõju kliima kujunemisel ning kliimamuutuste mõju elurikkusele, tähtsustatakse säästva arengu ja tarbimise põhimõtteid.

Viimati uuendatud:

15.06.2020