Eesti Meremuuseumi logo

Lennusadama on avatud Ameerika Loodusloomuuseumi näitus „Tundmatu ookean“ ja sellega koos Eesti Meremuuseumi, TalTech Meresüsteemide Instituudi, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi, Veeteede Ameti ja Eesti Geoloogiateenistuse koostöös valminud näitus “Läänemeri maailmameres”.

Kaks teineteist täiendavat näitust annavad võimaluse kõrvutada omavahel salapärast ookeani ja meie oma Läänemerd – ühte kõige vähem ja teist maailma kõige enam uuritumat.

Muuseumitunnis viiakse õpilased nii ookeani kui ka Läänemere põhja, kus uuritakse erinevaid veekihte ja seadmeid, millega sealsed saladused päevavalgele tuuakse. Tunni eesmärgiks on suurendada õpilaste teadlikkust meie elukeskkonnast, millest suure osa moodustab vesi. Lisaks ookeani uurimisele keskendutakse Läänemere eripäradele. Välja selgitatakse, mis teeb Läänemerest Läänemere ning kuidas ja miks merd uuritakse. Teada saadakse veekogudes olevate pinnavormide, maavarade, elurikkuse ja kultuuripärandi kohta.

Õpipädevused:

kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
suhtluspädevus

Õpitulemused:

Lasteaialaps – 3. klassi õpilane:

oskab nähtu põhjal eristada Läänemerd ookeanist;
tunneb ära põhilised Läänemere liigid;
oskab eristada Läänemerest leitud maavarasid teistest Läänemere saadustest;
teab erinevaid mereuurijate ameteid;
oskab teha sukelduja ja kalade liigutusi;
tunneb huvi mere vastu.

4.-6. klassi õpilane: 

iseloomustab Läänemerd üldiste andmete põhjal;
nimetab piltide põhjal Läänemere kohelikke liike ja võõrliike;
koostab Läänemerele iseloomulikke toiduahelaid; 
teab, millised on ookeani ja Läänemere põhja pinnavormid; 
teab, kuidas heli vees levib ja mille jaoks seda kasutatakse;
põhjendab kogetu põhjal loodusteaduslike teadmiste vajalikkust igapäevaelus; 
on motiveeritud osalema keskkonnaettevõtmistes.

7.-9. klassi tund on õpilane: 

teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid; 
teab, kuidas heli vees levib ja mille jaoks seda kasutatakse;
oskab selgitada, miks vesi on sinine;
teab, millised ja miks on Läänemere füüsikalised omadused;
teab, kuidas materjalid Läänemeres säilivad;
oskab koguda vajalikke andmeid ajalooallikatest;
võrdleb loodusliku valiku vorme, nende toimumise tingimusi ja tulemusi; 
analüüsib ning hindab eri tegurite osa uute liikide tekkes; 
selgitab bioloogilise mitmekesisuse kaitse olulisust; 
iseloomustab ookeanilist maakoort. 

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Muuseumitund on laias laastus seotud kõikide loodusainetega ja iga õpilane:

•             iseloomustab Läänemerd ja ookeane kui ökosüsteemi. 

  • tutvub Läänemere vee omaduste (füüsika: soolsus, hägusus, toitained, lained jms), merepõhja reljeefi (geoloogia), elustiku (merebioloogia) kui ka inimmõjuga (sh allveearheoloogia);
  •  selgitab Läänemere vähese soolsuse põhjusi;
  • selgitab riimveekogu elustiku eripära; 
  • nimetab Läänemere maavarasid;
  • võrdleb Läänemerd ookeaniga.

•             lahendab uurimisküsimusi;

•             tutvub läbi rollimängu mereteadlaste töö ja tulemustega;

•             teab Läänemerd uurivaid ameteid.

    Meetodid:

    Lasteaialapste kuni 4. klassi õpilaste tunnis:

    • jutustamine
    • arutelu
    • mängimine
    • erinevate tegelaste imiteerimine
    • video vaatamine
    • varustuse selga proovimine
    • piltide grupeerimine
    • meisterdamine (kuni 3. klassi õpilased)
    • toiduahelate moodustamine (4. klassi õpilane)

    5. - 9. klassi õpilaste tunnis kasutatavad meetodid:

    • ekskursioon
    • arutelu
    • rühmatöö
    • rollimäng
    • uurijakaardi täitmine
    • kaaslastele enda uuritu tutvustamine (esinemine)
    • video vaatamine
    • otsimine
    • katse tegemine
    • piltide grupeerimine​​​​​​​

    Juhis õpetajale:

    Muuseumitunnile broneerimine https://meremuuseum.ee/lennusadam/lastele-peredele/muuseumitunnid/broneeri-muuseumitund/

    Gruppi saatvad õpetajad pääsevad muuseumisse tasuta: üks täiskasvanu iga kuue koolieeliku või iga 10 kooliõpilase kohta.

    Muuseumitund toimub Eesti Meremuuseumi Lennusadamas. Trajektoorid on lühikesed ning kergesti ligipääsetavad. Muuseumitund on kohaldatav ka erivajadustega inimestele.

    Muuseumitunni lõpus ootame, et õpetaja vastaks lühikesele tagasisidevormile, mis aitab meil muuseumitundide sisu ja kvaliteeti veelgi paremaks muuta. 

    Pärast muuseumitundi on võimalik muuseumis omal käel ringi vaadata.

    Sihtgrupp:

    Lasteaed
    1-3 klass I kooliaste
    4-6 klass II kooliaste
    7-9 kl III kooliaste

    Kestus:

    1,5 tundi

    Grupi suurus:

    24

    Toimumise aeg:

    Aastaringselt

    Lisainfo:

    Maksumus: Koolieelikud ja kuni 2. klassi õpilased 3 € / laps; I, II, III kooliaste ja gümnaasium (Lennusadam) 6 € / õpilane.

    Muuseumitunni kestus: lasteaed kuni 4.klass 75 min, 5.-9. klass 90 min.

    Grupi suurus ühe läbiviija kohta on kuni 24 last; paralleelselt on samal teemal võimalik tundi läbi viia kahele grupile. Suuremate gruppide korral palume võtta ühendust ning täpsustada saadavust. 

    Läbiviijad on Eesti Meremuuseumi külastusjuhid, kes on omandanud nii iseseisvalt kui erinevatel koolitustel temaatilisi ning pedagoogilisi oskusi. 

    Muuseumitundi saab tulla alates 17.10.2020. Näitus “Tundmatu ookean” on avatud kuni 25.04.2021. Näitus “”Läänemeri maailmameres” on avatud kuni juuni 18.07.2021. Seetõttu käsitleme tunnis Läänemere kõrval ookeaneid kuni 25.04.2021. Alates 26.04.2021 keskendume Läänemerele.

    Läbiviimise koht:

    Lennusadam (Vesilennuki 6, Tallinn).

    Läbiviimise asukoht:

    59.451178140141, 24.73842276493

    Maakond:

    Harjumaa

    Otsekontakt:

    Keel:

    Eesti keel
    Vene keel

    Pikk kirjeldus:

    Tunni esimeses pooles tutvutakse ühiselt ookeani saladustega. Õpilaste käes olevate uurijakaartide põhjal saadakse oma arvamust avaldada ja täpsemalt uurida kõige väiksemaid ookeanis leiduvaid organisme kui ka ookeanihiiglasi ja luminestseeruvaid liike. Seejuures pööratakse tähelepanu tehnoloogiale. Selitatakse välja, miks ja kuidas ookeani uuritakse ja kellele see vajalik on. Peale erinevate ookeani kihtide avastamist hakatakse nelja erineva teadlase rollis uurimisküsimusele vastust otsides Läänemerd uurima.

    Läbi rollimängude tulevad esile teadlaste uurimisvaldkonnad ja 21. sajandi tehnoloogiad, mille abil uuringuid tehakse. Avastustest teistele teadlastele rääkides, arendatakse esinemis- ja eneseväljendusoskust. Meregeoloogid tutvustavad teistele Neugrundi kraatrit, merefüüsikud toovad välja Läänemere nähtavust mõjutavad faktorid. Merebioloogid seletavad miks on Läänemeres vähem liike kui ookeanis ja panevad kokku toiduahela, mille üheks lüliks on võõrliik, merearheoloogid räägivad, miks säilivad puitvrakid Läänemeres paremini kui ookeanis.  Viimase asjana tuuakse välja, mille poolest erineb Läänemeri ookeanist ja arutletakse, kuidas saaksid erinevad mereteadlased omavahel koostööd teha.

    Põhikooli III astme õpilaste tunnis ühendavad viimase asjana kõik mereteadlased oma teadmised ning arutlevad merealuse autotunneli rajamise plusside ja miinuste üle. 

    Kuni neljanda klassini avastatakse ookeanis elavaid liike ja uurimisvahendeid läbi mängude, vestluse ja täiendavate videote vaatamise. Näitusel “Läänemeri maailmameres” on õpilastel võimalik ise uurijate töövahendeid katsetada. Uuritakse õppeklassi seinale kleebitud elusuuruses kalu ja tehakse kindlaks, millised nendest kuuluvad Läänemerre. Tunni viimases osas tehakse loovtöö, kus kleebitakse võõrliikidele peale luminestseeruv muster. Neljanda klassi õpilased loovad selle asemel seinale toiduahelaid.

    Tunnis pööratakse erilist rõhku STEM valdkonnaga seotud karjäärivõimaluste tutvustamisele, mis on ka üks RÕK läbivatest eesmärkidest.

    • ookeanid • Läänemeri • tehnoloogia • veekogusid uurivad teadusharud • võõrliigid • ookeani ja Läänemere positiivsed küljed • veealune kultuuripärand

     

    Viimati uuendatud:

    15.01.2021