Pääsküla rabas
Lada Mehikas

Programm on mõeldud I kooliastme õpilastele Pääsküla rabaga lähemalt tutvumiseks. Vaatluse alla võetakse raba kui ökosüsteem: soostumine, turba tekkimine, vee ringkäik looduses, raba taimestik ja loomastik, inimtegevuse jäljed rabamaastikul (turbaaugud, kuivenduskanalid, põlenguala jm). Pääsküla raba on küll inimtegevusest tugevalt mõjutatud ja valdavalt metsastunud, kuid seal on säilinud kõik raba tunnusliigid ja lahtine turvast on vaadeldav/katsutav erinevatest kihtidest. Pika loodusõpperaja läbimisel saavad õpilased ka ronida vaatlustorni ja näha kahte toimivat allikaala.

Õpipädevused:

digipädevus
kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus

Õpitulemused:

• õpilane tunneb huvi looduse vastu;
• õpilane käitub looduses keskkonnasõbralikult ning hoolivalt;
• õpilane oskab teadlikult vaadelda loodusobjekte;
• õpilane oskab looduses eristada seeni, taimi (õistaime, okaspuud, sõnajalg- ja sammaltaimi) ja loomi;
• õpilane oskab leida infot loodusest ja interpreteerib seda;
• õpilane mõistab looduslike objektide ja nähtuste, elusa ja eluta keskkonna seoseid;
• õpilane mõistab vee tähtsust organismide elus;
• õpilane suudab kaardil määrata oma asukohta ja liikumist;
• õpilane väärtustab elurikkust ning tervislikku eluviisi.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Õpilane käitub loodust hoidvalt; oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda; teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda ning on valmis seda tegema.

Raba elurikkus ning keskkonna mitmekesisus. Taimed, loomad ja seened eri aastaaegadel.

Taimede mitmekesisus. Loomade mitmekesisus. Seente mitmekesisus. Turbasammal. Liik, kooslus, toiduahel. Ilmakaared ning nende määramine kaardil ja looduses. Plaani järgi liikumine. Ohutu liikumine rabas.

Meetodid:

Vaatlus ja arutlused

Rühmatöö

Keskkonnamängud

Juhis õpetajale:

Suurema klassi korral peaks kindlasti tellima 2 retkejuhti, sest pool rajast kulgeb mööda laudteed, kus liigutakse ükshaaval. Kui osa õpilasi jääb juhendajast liiga kaugele, siis nende kaasatus õppeprotsessi kannatab.

Võimalikud allergeenid – olenevalt aastaajast õietolm, putukad jms.

Osalejad peaksid olema riietunud vastavalt ilmastikuoludele ning kandma kompaktseid, soovitavalt niiskuskindlaid jalanõusid, mis võimaldavad turvaliselt ebatasasel pinnasel liikuda.

Igal osalejal peaks olema kaasas joogivesi ja kerge eine.

Õpetaja roll retkel on jälgida klassi koos püsimist ja toetada õpilasi, lähtudes nende võimetest ja teadmistest.

Sihtgrupp:

1-3 klass I kooliaste

Kestus:

3 tundi

Grupi suurus:

25

Toimumise aeg:

Aastaringselt

Hind:

150€

Lisainfo:

Olemas on spetsiaalne ratastooliga läbitav invarada, mis kulgeb raba Hiiu-poolsel küljel. Saab valida 2 km või 3 km pikkuse invaraja. Loodusõpperada pikkuses 4 km suundub Männiku liivikute poole ja pole ratastooliga läbitav.

Suurema klassi korral peaks kindlasti tellima 2 retkejuhti, sest pool rajast kulgeb mööda laudteed, kus liigutakse ükshaaval. Kui osa õpilasi jääb juhendajast liiga kaugele, siis nende kaasatus õppeprotsessi kannatab.

Läbiviimise koht:

Pääsküla raba loodusõpperada

Läbiviimise asukoht:

59.365971666702, 24.683696104338

Maakond:

Harjumaa

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

MTÜ Nõmme Loodusmaja

Keel:

Eesti keel
Vene keel

Seotud failid:

Pääaküla raba loodusõpperajal (I kooliaste)
Author:
Lada Mehikas, Margit Salmar
Pääsküla raba loodusõpperajal I kooliaste.pdf(135.66 KB)

Programmi kirjeldus

Pikk kirjeldus:

Retkejuht kohtub õpilastega vastavalt kokkuleppele kas Hiiu bussipeatuses või haigla (Hiiu 44) parklas. Parkmetsa serval, enne rajale minekut, tehakse tutvumisring, räägitakse üle looduses käitumise reeglid ja vaadatakse üle oma varustus (riided, jook/söök). Arutletakse, millises riietuses on selle konkreetse ilmaga mugav metsas liikuda. Rajakaardi stendi juures räägitakse ilmakaartest, määratakse oma asukoht ja tutvutakse marsruudiga. Arutletakse, milleks on vaja laudteid, milleks peame loodust kaitsma. (20 min)

 

Stend TURVAS vanade turbaaukude juures. Saame katsuda ja nuusutada turbasammalt ning turvast. Millest ja kuidas tekib turvas, milleks ta vajalik on ning kuidas inimene turvast kasutab. Millest sõltub turbakihi paksus? Õpilastel on võimalus turbakihi paksus välja arvutada. Milleks rabas on nii palju kraave, kanaleid, sildu, kuhu voolab rabast vesi? Nendele küsimustele otsime vastuseid. (20 min)    

 

Mööda laudteed jalutades õpime tundma rabataimestikku. Kuidas kasutasid vanad eestlased rabataimi? Sookailu puhul hõõrume näppude vahel taime väikest osa ja juba tunneme tugevat lõhna ning saame aru, miks mõnedel inimestel hakkab rabab pea valutama. Milliseid söödavaid marju meile rabataimed annavad? Peakraavi kaldal on märgata kobraste tegutsemise jälgi. Tutvume kopra eluoluga ning saame vastuse küsimusele, kes ja miks teritas puid nagu pliiatseid? (20 min)

 

Edasi kõndides jõuame põlendikuni. Vaatamata selle, et kaheksateist aastat on põlengust möödas, saame männikoorelt tõmmates ikkagi veel näpud mustaks. Kuidas puud paranevad põlengust? Kuidas raba põleb ja miks on seda raske kustutada? Maastikul olles ja kujutlusvõimet appi võttes räägime maa-alusest turba põlengust, lahtise leegiga põlengust ning hõõguvast põlengust. Kuidas aitavad rabapõlengut takistada kõva pinnasekattega teed? Püüame määrata mändide vanust. Sõltuvalt aastaajast võime näha teeääres kasvavaid käpalisi. See on hea võimalus rääkida looduskaitse all olevatest taimeliikidest. (20 min)

 

Jõuame vaatetornini. 10 meetri kõrguselt avaneb hoopis teistsugune vaade rabale. Silmapiiril olevate objektide tundmine ja nimetamine on omamoodi võistluseks. Sobiv koht pikniku pidamiseks, omaette metsaaluse uurimiseks ja mängudeks. (20 min)

 

Edasi kõndides ja omanäolise kujuga männi juurde jõudes on õige aeg teha õpilastest „skulptuuride park“ ning sellest mälestuseks ka paar pilti jäädvustada. Jõuame allikateni. Millist kasu saab inimene allikatest? Arutleme puhta vee olulisuse üle. Võrdleme raba taimestikku allikate ümbruses oleva taimestikuga. Millest selline erinevus nii väikese vahemaa peale. Pinna- ja põhjavee tähtsus, vee säästmine ja hoidmine. (20 min)

 

Pöörame suunaga nõmme poole. Pikalt liigume allika kõrval, millega ühinevad teised allikad, siis kraavid ja lõpuks jõuab vesi peakraavi ja sealt Pääsküla jõkke. Raja kõrval näeme kuklase pesakuhilat, vestleme nende elamute maapealsest ja maa-alusest osast. Raja kõrval on ka tihe põõsastik ja lehtpuumets, kus kevadel saab kuulata linnulaulu kontserti. Pärast suuremat silda jõudnud tõelise põimitud taimevaiba ehk õõtsiku juurde. Kuidas tekib õõtsik ja mis võib juhtuda, kui vajud õõtsikusse? Kui hästi läheb, siis võime rästikuid näha ja veelkord meenutada, miks peavad mõned liigid looduskaitse all olema. (40 min)

 

Retke lõpus läbime parkmetsa all oleva kaevikute ala, viimased mälestused Peeter I nimelistest kindlustustest, mis ehitati tsaari ajal linna kaitseks Laagrist Paldiskini. Õpilased saavad katsetada orienteerumist ja kulutada jooksmiseks viimased jõuvarusid. Sügisel on parkmets suurepärane koht seente tundmaõppimiseks. Enne asfaldile jõudmist teeme lõpuringi ja saame teada, mis kellelegi meelde jäi. (20 min)

Viimati uuendatud:

10.08.2020