muld
Särghaua õppekeskus

Õppeprogramm annab võimaluse läbi praktilise tegevuse uurida mulda kui olulist elukeskkonda ja loodusvara. Praktilise tegevuse esimeses osas kirjeldame ja uurime mullaprofiili, määrame erinevad mullahorisondid ja -tüübid ning mõõdame olulisemaid mulla näitajaid – temperatuuri, niiskust ja happesust. Praktilise tegevuse teises osas uurime mulla ja lähtekivimite koostist mikroskoobi all. Millistest mineraalidest koosneb mulla mineraalne osa, mõõdame mullaosakeste suurust ning uurime mulla mikro- ja mesofaunat.

Õppeprogrammi läbiviimise detailsed infomaterjalid, praktiliste tööde juhendid ja töölehed leiab õppematerjalidest. Oma teadmisi on võimalik kontrollida nii enne kui peale õppeprogrammi läbimist E-testiga. 

Õpipädevused:

õpipädevus
suhtluspädevus

Õpitulemused:

4-6 klass II kooliaste
Õpilane teab nimetada mulla omadusi.
Õpilane teab erinevaid mullahorisonte (kõdu, huumus, lähtekivim).
Õpilane oskab välitingimustes sõrmeproovi abil määrata mulla tüüpi (savimuld, saviliiv, liivsavi, liivmuld).
Õpilane oskab välitingimustes mõõta mulla niiskust, temperatuuri ja happesust.
Õpilane oskab nimetada mõnda mineraali või koostisosa, millest koosneb muld ja lähtekivimid. Õpilased saavad praktilise kogemuse, kuidas välitingimustes mulda uurida.
Õpilased saavad praktilise kogemuse. Kuidas uurida mulla ja lähtekivimite koostist mikroskoobiga.

7-9 klass III kooliaste ja gümnaasium
Õpilane teab mulla omadusi.
Õpilane teab erinevaid mullahorisonte (kõdu, huumus, sisseuhte, väljauhte, lähtekivim, aluskivim).
Õpilane oskab välitingimustes sõrmeproovi abil määrata mulla tüüpi (savimuld, saviliiv, liivsavi, liivmuld).
Õpilane oskab välitingimustes mõõta mulla niiskust, temperatuuri ja happesust.
Õpilane oskab nimetada mulla koostisosasid ja seletada, millest tuleneb mulla koostis.
Õpilane tunneb põhimineraale, millest koosnevad muld ja lähtekivimid.
Õpilased saavad praktilise kogemuse, kuidas välitingimustes mulda uurida.
Õpilased saavad praktilise kogemuse. Kuidas uurida mulla ja lähtekivimite koostist mikroskoobiga

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

4-6. klassi loodusõpetuse ainekava Kivimid. Loodusvarad / Muld. Sood

7-9.klassi geograafia ainekava Kivimite teke ja tüübid. Setete ja mulla teke. Loodusvööndid. Eesti geoloogiline ehitus. Pinnamood.

Gümnaasiumi geograafia ainekava Litosfäär. Pedosfäär. Biosfäär. Maa süsteemide vahelised seosed.  

Meetodid:

Audiovisuaalne meetod loengu/arutelu läbiviimisel.

Praktilised töö

Juhis õpetajale:

Õppetöö toimub väljas, vajalik vastav riietus, vettpidavad jalanõud ja riided.

Õpilased peaksid olema valmis õpptunniks ja teadmiste omandamiseks. Parim motiveerija on teadmiste kontrolli läbiviimine, selleks võib kasutada õppematerjalides olevat e-testi.

Õppetunniks pole vaja midagi kaasa võtta. Lubatud on kasutada telefone materjalide pildistamiseks või interneti kasutamiseks (keskuses vaba wifi) konkreetsete ülesannete tegemisel.

 

Sihtgrupp:

4-6 klass II kooliaste
7-9 kl III kooliaste
Gümnaasium
Täiskasvanud

Kestus:

2 tundi

Grupi suurus:

20

Toimumise aeg:

Kevad
Sügis

Hind:

150€

Lisainfo:

Keskuse õppemajadesse ja õppeklassidesse on juurdepääs ratastooliga.

Toitlustamise võimalus puudub. 2-tunnise õppeprogrammi aja sees ei ole söögipausi. Pikema külastuse või õppepäeva puhul ajakava kokkuleppel.

Palume kohale saabuda vähemalt 10 minutit enne õppeprogrammi algust (õppemajja jõudmiseks, riietumiseks jm vajadusteks).  

Läbiviimise koht:

Särghaua õppekeskuse territooriumil ja õppeklassis. Keskus on varustatud programmi toetavate õppekogudega, mida õpilased saavad vahetult uurida. Keskusel on olemas vajalikud töö- ja uurimisvahendid.

Läbiviimise asukoht:

58.657223776075, 25.23981055

Maakond:

Pärnumaa

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

Maris Rattas, õppekeskuse juht (PhD geoloogia alal) Toomas Toom, kiviõpikoja spetsialist Vajadusel on kaasatud vastava teadusteemaga tegelevad teadustöötajad ja õppejõud Taltech geoloogia instituudist, abilistena ka geoloogia eriala tudengid.

Keel:

Eesti keel

Pikk kirjeldus:

Sissejuhatavas osas käsitletakse mulla mõistet ja tähtsust, mulla teket erinevat tüüpi lähtekivimitel (kõva kivim/kalju, pudedad pinnasetted) ja erinevate omadustega kihtide ehk mullahorisontide kujunemist.

Vaadeldakse põhilisi mulla omadusi – lõimis, temperatuur, niiskus ja happesus, mis määravad taimkatte kasvutingimused ja orgaanilise aine lagunemiskiiruse, seega kõdu- või huumushorisondi tekke.  

Mullaprofiili kirjeldamine ja uurimine toimub väljas mullakaeves, mis on ette kaevatud. Värske pinna saamiseks õpilased puhastavad kaeve ühe seina. Mullaprofiili uurimine sisaldab:

1. Kaeve asukoha määramine maastikul (pinnavorm, reljeef)

2. Taimekooslus (mets, põllumaa, rohumaa, luht, niit)

3. Mullahorisontide eristamine visuaalselt, paksuste mõõtmine ja värvi määramine Munselli paletiga

4. Mulla lõimise/mullatüübi määramine sõrmeprooviga

5. Mulla näitajate mõõtmine Vernieri sensoritega (niiskus, happesus, temperatuur)

6. Proovide võtmine erinavatest kihtidest, võib korjata ka mesofauna esindajaid (hiljem lastakse tagasi loodusesse)

7. Mulla/lähtekivimi koostise uurimine mikroskoopidega (mineraalne+orgaaniline, sh mikrofauna)

Õppetunni lõpus toimub tulemuste võrdlemine ja arutelu.

Viimati uuendatud:

31.08.2022