Metsaelanike Jõuluootus Puhta vee teemapargis
Ökokratt

Programmi eesmärgiks on välja selgitada,  kuidas metsaelanikud talvel elavad ning vahetu kogemuse kaudu juurutada osalejates keskkonnasõbralikku mõtteviisi. Läbi märkamise ja tunnetamise tutvutakse talvise loodusega. Jõuluootuse programm hõlmab retke loodusesse, tegevus toimub välitingimustes ja püstkojas. Vastavalt vanuseastmele sisaldavad tegevused jälgede uurimist ning nende määramist, mägra linnaku ja rebase urgude ümbruse külastust, mõningate puuliikide tundmaõppimist jms. Õpilased saavad teada loomade talvistest toitumise võimalustest looduses ning jäljeaabitsa abil otsitakse metsast loomade jälgi. Tutvustatakse Jõulutraditsioone ja vanarahva kombestikku. Tehakse lõket ja keedetakse vaarikavarre teed.

Programmi kohandatakse puuetega lastele vastavalt õpilaste individuaalsetele õppekavadele sh abivahendiga liikujatele. Meie juhendajad on saanud puuetega inimestega tegelemiseks ettevalmistuse ja läbinud esmaabikursuse.

Õpipädevused:

enesemääratluspädevus
ettevõtlikkuspädevus
kultuuri- ja väärtuspädevus
mänguoskused
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
sotsiaalsed oskused
suhtluspädevus
tunnetus- ja õpioskused

Õpitulemused:

Laps
- oskab kirjeldada aastaringi looduses, teab, mis on talve osa selles;
- teab, miks on valgus ja temperatuur metsataimedele ja -loomadele tähtsad;
- on tundma õppinud mõningaid metsale iseloomulikke taimi ja loomi; tunneb ära kuuse ja männi;
- väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult;
- väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
- väärtustab elusloodust.

I kooliaste õpilane:
1) teeb ilmavaatlusi, iseloomustab ilma ning valib ilmale vastava välisriietuse;
2) kirjeldab loodus- ja tehisobjekte erinevate meeltega saadud teabe alusel;
3) märkab muutusi looduses ning seostab neid aastaaegade vaheldumisega;
4) toob näiteid erinevate organismide eluavalduste ja omavaheliste seoste kohta eri
aastaaegadel;
5) toob näiteid looduses toimuvate aastaajaliste muutuste tähtsuse kohta inimese elus;
6) tunneb kodukoha levinumaid taime- ja loomaliike;
7) käitub loodushoidlikult ning järgib koostegutsemise reegleid.
II kooliaste õpilane:
- kirjeldab metsa kui ökosüsteemi, sh keskkonnatingimusi metsas;
- võrdleb männi ja kuuse kohastumusi;
- selgitab, kuidas kaitsta elurikkust metsas;
- selgitab loodus- ja majandusmetsade kujunemist, nimetab säästva metsanduse
põhimõtteid.
- oskab kirjeldada taimede ja loomade eluavaldusi: : toitumine ja tegutsemine talvel;
- väärtustab bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning säästvat eluviisi;
- oskab õpetaja juhendamisel teha lihtsamaid praktilisi töid, teha lõket, keeta taimeteed;
- Teab ,millistest taimedest saab keeta teed ja tunneb neid looduses.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Seosed alushariduse õppekava osaga „Mina ja keskkond“

  • Laps märkab nähtusi ja muutusi looduses

Seosed põhikooli õppekavaga:

Põhikooli õpilane

- Vaatleb, analüüsib ning selgitab elukeskkonna objekte, nähtusi ja elukeskkonnas toimuvaid protsesse, leiab nendevahelisi seoseid ning teeb järeldusi, rakendades loodusainetes omandatud teadmisi ja oskusi;

- kirjeldab metsa kui ökosüsteemi, sh keskkonnatingimusi metsas;

- võrdleb männi ja kuuse kohastumusi;

Praktilised tööd:

- tutvumine metsa kui koosluse ja selle elustikuga;

- metsloomade tegutsemisjälgede uurimine

Ainetevaheline lõiming

  • Kehaline kasvatus. Õppekäik loodusesse  toetab kehalise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi väärtustamist.

Läbivad teemad

  • Keskkond ja jätkusuutlik areng.
  • Tervis ja ohutus. Õppekäik  aitab õpilastel mõista keskkonna ja tervise seoseid. Praktilised tööd  arendavad õpilaste oskust rakendada ohutusnõudeid.

Meetodid:

Loodusmatk, õuesõpe, praktiline puude määramine võra järgi, vestlus, jälgede määramine jäljeraamatu abil, arutelu, loomade tegevusjälgede looma liigi määramine jm.Loodusmatk, õuesõpe, praktiline puude määramine võra järgi, vestlus, jälgede määramine jäljeraamatu (jäljeaabiks 10 tk) abil, arutelu, loomade tegevusjälgede looma liigi määramine jm.

Tee keetmine taimedest mida loodusest kogutakse laste enda poolt.

Ristide valmistamine kurja eemal hoidmiseks ning  arutamine, et kas see võib aidata ka tegelikult. Muinasjutt kuidas kuusepuust sai Jõulupuu annab kuusepuule uue varjundi ja avardab fantaasiat.

Juhendajal on kaasas Eesti metsloomade karvkatte näidised 1 kast, ekskrementide kogu 10 purki, loomade häälte näidised, metskitse sõrad 4 tk, 10 jäljeaabitsat, metsloomade 10 kolpa ja silmhambad, sarved.

Juhis õpetajale:

Riietus ja jalanõud palume valida vastavalt ilmastikule ja õues viibimiseks. Tutvustage õpilastele eelnevalt programmi teemat ning asukohta. Alustada teema tutvustamisega koolis, et õpilastel on võimalus omandatud teadmisi rakendada praktikasse looduses liikudes. Peale õppekäigu toimumist jätkake teema käsitlemist koolis. Korrake programmil nähtut/kuuldut.

Programm viiakse läbi alates I advent -22.detsember, mis on sügisel, mil enamasti püsiv lumikate puudub.

Sihtgrupp:

Lasteaed
1-3 klass I kooliaste
4-6 klass II kooliaste

Kestus:

2,5 tundi

Grupi suurus:

20

Toimumise aeg:

Sügis

Hind:

170€

Lisainfo:

Viime programme läbi soovi kohaselt haridusasutustes või soovitud asukohas.

Erivajadustega õpilaste osalemise puhul on vajalik võtta kontakti. Selgitame välja puuded, erivajadused ja taristu võimalused.

Tagasisidet õppeprogrammi kvaliteedi kohta saab anda keskkonnahariduse veebilehe kaudu. Vahetu tagasiside õpetajalt ja õpilastelt saadakse programmi kokkuvõtte tegemisel suuliselt: millest räägid oma kaaslasele või perele, mis õnnestus, mis üllatas, mis häiris, mida teha teisiti, kas tuled uuesti järgmisele programmile.

Juhendajate hariduslik valmisolek.

Priit Adler: kõrgharidus- õpetatud agronoom, keskkonnaspetsialist, keskkonnamõju hindaja, müraekspert, loodusgiid tase 5, noorsootöötaja tase 6, matkajuht,  TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.

Ain Aasa: kõrgharidus, loodusainete õpetaja, loodusgiid, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.

Läbiviimise koht:

Puhta Vee Teemapark

Läbiviimise asukoht:

59.056192726488, 26.0098026

Maakond:

Lääne-Virumaa

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

Priit Adler; Ain Aasa; Helgi Sammel: matkajuhid, loodusgiidid, ja Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetajad, looduskailitusste spetsialistid, noorsootöötaja tase 6, loodusgiid tase 5, TÜ uurmusliku õppe tunnistus, esmaabi tunnistus

Keel:

Eesti keel

Pikk kirjeldus:

Sissejuhatus

15 min – Õppekäigu eesmärkide tutvustamine. Kuidas käituda metsas ja õppekäigul, ohutusreeglite selgitamine.   

Tegevused

2,5 tundi - Õppekäik talvisesse metsa 2 tundi. Tutvutakse talvise, jõulukuu loodusega

Mõned puud on talvel rohelised, teised raagus. Mänd ja kuusk. Kumb neist on jõulupuu? Mäng lasteaialastele – leia üles jõulupuu. Tutvustatakse Jõulutraditsioone ja vanarahva kombestikku, kus selgitatakse kuusepuu saamist Jõulupuuks läbi muinasjutu ja selgitatakse kombestikku, mis pärineb meie eelnevatelt põlvkondadelt nagu toa ehtimine Jõulukroonidega, piparkookide küpsetamine ja ristide paigaldamine kurjade jõudude peletamiseks kohtades, kus võib ohtu oodata.

Tegevus põhikooli õpiastele: Puuliikide õppimine (kuusk, mänd, kask, haab) võrsete ja võra kuju järgi.

Loomade nahkade, koljude, hammaste, eksrementide, sarvede järgi määramine. 

Õppekäigul loomariigi esindajate tegevusjälgede leidmine – imetajad, linnud jt. Mida loomad talvel teevad? Kas loomad vajavad talvist lisatoitmist? Kuidas suhtuda jahindusse? Milline on metsloomade roll inimese elus?

Loomade talvised tegutsemisjäljed. Õppekäigul nähtud tegutsemisjälgede tutvustamine ja jäljeaabitsaga kõrvutamine.

Mägra linnaku ja rebase uru külastus. Kas ja milliseid tegevusjälgi siin näeme?

Tegevused indiaani püstkojas.

 Lõkke tegemine – kuidas talvises metsas lõket süüdata? Mida peab lõkke tegemisel meeles pidama nii suvel kui talvel?

Keedame lõkkel teed metsataimedest, vaarikas, kanarbik, kuusk, kask, pohlavarred, mustikavarred jne.. Millistest taimedest saab teed keeta? Kuidas keeta taimeteed?

Seoses tee joomisega: millisest nõust me teed joome? Milline jooginõu on kõige keskkonnasõbralikum? Mis saab kruusist pärast teejoomist?

Pärast teejoomist mäng lasteaialastele: kellele meeldib taimetee?

Söögipaus 30 minutit vastavalt õpilaste söögiaja harjumusele ja soovile.

Kokkuvõte    

15 min - Kokkuvõte õppekäigust. Lapsed jõuavad järeldusele, et metsloomade elu ei sõltu inimeste seatud pühadest vaid aastaaegade vaheldumisest ja vastavalt selle toimunud muutustest looduses. 

Mäng lasteaia lastele ja I kooliastme õpilastele: nuusuta ja mõistata!

Tegevus põhikooli õpilastele – tunne ära õpitud liikide võrsed. 

Viimati uuendatud:

26.11.2021