Kohtumispaik on Nikolai von Glehni kuju juures Nõmme turu kõrval. Tutvustame von Glehni kui Nõmme rajajat. Räägime läbi looduses liikumise reeglid ja läheme üle jalakäijate silla Ehitajate tee vaateplatvormile. Sillal ja platvormil arutleme kõrguste, kauguste ning vaadete üle. Räägime ilmakaartest. 3.klassi õpilastega teeme tutvust kompassiga ning rühmatööna saavad „kolmandikud“ endale kaardi, kus püüavad ilmakaared ja mäe pealt nähtavad objektid kaardile paigutada. (20 min)

Läheme üle silla tagasi. Räägime jääajast, mil enam kui 11 000 aastat tagasi hakkasid mandrijää vahele praod sulama ning jõed tekkima. Mägi on kunagise jõe delta-ala, kuhu on aegade jooksul veevool kandnud moreeni, kruusa ja liiva. Jää sulamise ja vee taganemise ajast ongi meile jäänud liivane Nõmme ja Mustamäe nõlv. Arutleme, mida keegi jääajast on kuulnud ja millega see sõna neile seostub. Vaatleme ümbritsevaid taimi ja püüame neid koos määrata. Väiksematele puudega sõbraks saamise mäng. Õpilased saavad rühmatööks töölehed, millel saab märkida valiku vaadeldud puudest-põõsastest. Sama töölehte täidetakse hiljem nõlva all. Puudliikide erinevust nähes on paremini arusaadav ka kasvukohtade erinevus. (30 min)

Lastele pakub suurt lõbu küngastest üles ja alla ronimine. „Vanaka“ mägi, see kõige suurem, on jooksuks liiga järsk, aga sammuke turu poole on just sobiva suurusega „kauss“, kus kõik jooksulembesed ennast maha laadida saavad. Pärast jooksu tehakse söögi-joogi puhkepaus. Laste lemmik-istekohad on liivast välja ulatuvad männijuured. (20 min)

Pärast puhkepausi räägime läbi, kuidas on mõistlik kõrgest mäest alla minna ja teeme seda kõik koos ettevaatlikult. Jõudes nõlva alla, vaatleme, kuidas muutus taimestik, milline on maapind meie jalge all, milliseid liike puid-põõsaid näeme. Kui puud on lehes, saab eriti hea võrdlusmomendi üles vaadates – kui kõrged on puud, millised on nende võrad ja tüved, kas valgus paistab läbi. Mis tingib sellised erinevused mäepealse männikuga. Varasel kevadel näeme nõlva all ka veekogusid. Muul ajal annavad tiikide asukohast aimu tihedad pajupõõsaread ja niiskele kasvukohale iseloomulik alustaimestik. (30 min)

Viimane osa retkest on kas nõlvast üles (üksjagu ronimist kaunis sarapikus) või üle jääaja-järgse merepõhja TÜ spordihoone poole maastikul, mis sarnaneb taas mäepealsega (taimestikust äratuntav veenappus, ohtralt liiva ja kruusa). (20 min)

Retke võib teha ka edela suunas, liikudes vaateplatvormilt suusahüppetornini, seal nõlvast alla, ring nõlva all oleval metsaalal ja siis jälle nõlvast üles. Selles kohas teravat taimestiku erinevust nõlva all ja peal ei taju, aga palju tuttavaid taimi leiab ikka ja kindlasti ka palju neid, kellega alles saadakse tuttavaks. Kõndides tagasi piki vana raudteetammi, mis on kaskedega ääristatud, võrdleme neid ja arutleme, millest sõltub kase korba paksus. Vaatleme sipelgate pesakuhilaid, räägime nende usinusest ja vajalikkusest keskkonnale nii tolmeldamisel kui kahjurite hävitamisel; mille poolest on/ei ole inimene sarnane sipelgaga jms

Oma transpordiga saabujatele või nr 10 liinibussiga sõitjatele saab teha sama loodusharidusliku sisuga retke von Glehni pargis. Sellel paigal on lisaväärtusteks Nikolai von Glehni rajatud omanäolised skulptuurid ning tänapäevani kasutuses olevad tähetorn ja loss. Lisaks laialdane metsakuklaste ala.